Sotsiaalministeeriumi jaoks abieluseadus ja põhiseadus ei defineeri perekonda

Sotsiaalministeeriumile sai avaldatud nördimust, et toetatakse LGBT Erinevus rikastab “perenädalaid” 30 000 euroga (ligi 500 000 kr). Nördimuse avaldamisel sai toetutud EV põhiseadusele. Liina Kanter vastas nördimuse avaldamisele ilusti 2 nädala jooksul ja ma kommenteerin siin tema vastust.


Liina Kanter kirjutab, et

Perekond on üks ühiskonna alustaladest, samas Eesti seadusandlus ei defineeri perekonda.

Kuidas saab olla alustalaks nähtus, mis ei ole defineeritud? Eesti seadusandlus peab tagama ühiskonna alustalad Eesti pinnal. Ütlen etteruttavalt, et Eesti seadusandlus defineerib perekonna. Aga nüüd asub L Kanter ise perekonda defineerima Perekonna moodustavad inimesed, kes elavad koos ning hoolitsevad üksteise ja neist sõltuvate perekonnaliikmete eest. Nii et kristlaste ja mittekristlaste üldine definitsioon perekonnast ei sobi, aga talle sobib ta enda oma.

L Kanter kirjutab, et Nagu eelpooltoodu kinnitab, ei saa kindlasti perekonnaks pidada vaid abielulist suhet.

Võtame lahti põhiseaduse

§ 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all.

  Abikaasad on võrdõiguslikud.

  Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.

  Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse.

  Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.

ning näeme, et perekonna, mida riik kaitseb, riikliku defineeringu ühe ja suisa esimese osana on abikaasade võrdõiguslikkus. Küsimus pole isegi, kas on abikaasad, sest nad on abikaasad, vaid nende võrdõiguslikkus.

Laste kasvatamine ja hoolitsemine, üldiselt vanemate ja laste kaitsmine. Kaitsta tuleb ka vanemaid. Viimane on, et tuleb hoolitseda oma abivajajate liikmete eest (abikaasade ja vanemate eest).
Nii et perekond on defineeritud Eesti seadusandluses.

Perekonnaseadus on abieluseadus. Perekonnaseaduses on 3 osa: 1. osa on abielu, 2. osa on sugulusest tulenevad õigused ja kohustused ja 3. osa on eestkoste. Ehk siis liit ja sellega seotud viljastav seks, neist tekkivad õigused ja kohustused ning hädajuhtumil abitagamine ilma perekonnata.

Kuna seksida on võimalik ka väljaspool abielu, siis on riik astunud laste kaitseks välja. Aga seda tõlgendab Sotsiaalministeerium L Kanteri isikus ja LGBT ühing, et riik on astunud seksijate kaitseks välja. Kusjuures LGBT ühinglased ei saa reeglina isegi seksi tagajärjel lapsi, kui nad just ei lähe oma seksuaalsättumusega vastuollu. Homode kooselu, keda justkui kaitstaks, on perekonna alt igatpidi väljas.

Liina Kanter aga samastab leibkonna perekonnaga (allajoonimine minu poolt): vabaabielupaariga leibkondade osatähtsus (10,1%-lt 13,6%-le) ja vähenenud abielupaariga leibkondade osatähtsus (36,8%-lt 30,1%-le). Olulise osa perekondadest moodustavad üksikvanemaga perekonnad (14,9 %).

Samuti loendati, et Eestis on 428 inimest, kes elavad samast soost partneriga.

428 inimest 1,3-st miljonist on kui palju? Isegi vange on meil rohkem ja me ei tee nende järgi oma elu ümber, lihtsalt tagame, et nälga ei jää ning keegi neid füüsiliselt ega moraalselt kahjustada ei saa. Vangid erinevalt homodest (jm hälbega inimestest) on vangi pandud. Hälbega inimesed on täiesti vabaduses ning neid ei kavatseta ka vangistada. Küll ma kahtlen, kas nemad ei kavatse tavalisi inimesi vangi panna selle eest, et neile vastu seistakse! Nüüd aga nende 428 omasooihara jaoks me hakkame oma ühiskonna alustala, perekonda, ümber tegema? See pole päris ilma asjata, et abielu reguleerib perekonnaseadus.

Sotsiaalministeeriumi seisukohast on kõik pered olulised ja tähtsad. Väga hea, seda tulebki välja näidata neid kaitstes mh perekonna mudeli lõhkujate eest.

Ühiskonnas on abielus ja mitteabielus olevaid paare ja lapsevanemaid, üksikvanemaid, vanavanematega kasvavaid lapsi, erineva rahvusliku, etnilise, usulise või kultuurilise taustaga perekondi, puuetega inimeste perekondi ning ka LGBT perekondi, kes pole perekonnad, nagu eeltoodust on näha, nii et juba eksitakse tõsiselt,  […]  Pereteemaline üritus […] on osa “Erinevus rikastab” projektist […] teema on kajastada võrdse kohtlemise kontekstis perekondi, mille moodustavad või kuhu kuuluvad vähemused: etnilised või rahvusvähemused, puuetega inimesed või seksuaalvähemused. Nagu eelnevalt välja toodud, siis seksuaalvähemused ei moodusta perekonda.

Sotsiaalministeerium kaitseb väga valet asja õigete asjade väidetava kaitsmise seas:

Oleme koostöös Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituudiga alates 2010. aastast läbi viinud võrdse kohtlemise alaseid teavitustegevusi läbi „Erinevus rikastab“ projekti. Projekt ei vastandu sotsiaalministeeriumi üldisele
perepoliitika käsitlusele. Sotsiaalministeerium käsitleb seega perepoliitikat vastuolus seadustega.

Kõigil inimestel on õigus elada Eestis ilma, et neid solvataks, alandataks või kritiseeritaks […]. Keegi pole ühtki tegevust eelnevast loetelust teinud seksuaalse hälbega (heterost erineva sättumusega) inimesele tema hälbe tõttu, Kes on seda teinud, on vaja küll korrale kutsuda. Ebatolerantsus on ühiskonna heaolu ja julgeoleku risk ning oluline on tagada kõikide inimeste võrdsed õigused. Sõna- ja väljendusvabadus annab isikutele ja kodanikeühendustele õiguse avaldada oma väga kindlaid veendumusi, kuid sealjuures tuleb oma õigusi rakendades jälgida, et teiste gruppide või üksikisikute õigused ei saaks riivatud.

Antud juhul on LGBT ja SM ebatolerantsed, sest nad astuvad vastu perekonnale või toetavad seda vastu astumist.

Selleks, et Te saaksite ise lugeda algset kirja ja vastust, siis olen need siin ka välja toonud.
Nördimuse avaldamine
http://jannotults.blogspot.com/2013/09/poordumine-seoses-homopropaganda_18.html
Sotsiaalministeeriumi vastus
http://jannotults.blogspot.com/2013/09/liina-kanteri-vastus.html