Kuulasin Hardo Pajula persoonisaadet Äripäeva raadio arhiivist (eetris oli vist 07.05.2018. a) ning jäin taaskord mõtlema fenomenile, et miks Hardo Pajula kohati äärmuskonservatiivseid vaateid võetakse omaks kuuma liberaali Vilja Kiisleri (saatejuhi) jt poolt.
Äärmuskonservatiivne on Hardo Pajula suhtumine aborti nt, jah, see väljub konservatismi keskmest ja vajub äärmusesse. Sinna äärmusesse, kus pool paistavad vastu liberaalsed vaated. Äärmus see on siiski, kes on statistikat õppinud. Kuigi seda ei taheta äärmuskonservatismiks nimetada, vaid ehk kvaliteetseks konservatismiks, avatud rahvusluseks vm.
Siin tuleb vaadata vist minevikku. Nimelt on Hardo Pajula teinud endale nime SEB Panga analüütikuna, kellelt ajakirjanikud on alati arvamust küsinud. Nüüd need samad inimesed – Hardo Pajula lahkus SEB-st ja asutas kaaslastega Edmund Burke seltsi Eestis, mis tegeleb konservatiivsete vaadete toetuseks (mitte neutraalselt ega vastu, kuigi ei taheta ka tunnistada kaitsmist) tugevalt ning ajakirjanikud – jätkuvalt koos, aga nüüd kohati vastamisi. Rumal ja äärmuslane on olnud neile arvamusliidriks? Kuidas? Kuidas saavadki ajakirjanikud tunnistada, et nad on rumalalt ja äärmuslaselt arvamust küsinud? Siis ei jää muud ajakirjanikel üle, kui defineerida (kirjeldada) see konservatiiv “intelligentseks”. Tegelikult saaksid nad oma viga tunnistada küll, aga kuna ajakirjanikke juhivad tänapäeval tunded, mitte ratsionaalsus, siis nad ei julge. Nende pea on kui plekkämber, milles koliseb ringi mingi kivi. Eh, mitte vaid ajakirjanikud, ikka kogu see “avaliku arvamuse liidrite,” tuntud ka kui sallivuslaste, seltskond käib selle alla.
Sallivuslased, nt Vilja Kiisler Äripäevast, on aga kuumal alal, nende keskmine on selline, et see, kes on sallivuslane, aga ei väljenda nii-nii äärmuslikke, kuigi siiski äärmuslikke avaldab, vaateid, nt Postimees, on juba loetud konservatiivseks. Sealt edasi, teise suunda, on vaid veel Antifa.
PS! Tuli veel välja, et majandusajakirjanikke ei huvita tõestused, (tõestus on miski, mis kinnitab asja pidavust), vaid arvamused. Samas annab sama väljaanne, Äripäev, välja Seppo Saario raamatuid ja Alexander Elderi raamatuid, kuidas aktsaturul rikkaks saada, sest need autorid on ennast tõestanud. Aga võib olla Äripäevale lihtsalt meeldivad nende autorite nimed.
Lisa kommentaar