Teinekord on tekkinud vastandus, riigistruktuur (näiteks maksuamet), mis on kliendisõbralik st arvestab ka kliendiga versus klient, kes on riigisõbralik.
Ma kipun arvama, et meile on kõigile kasulikum, kui me, kliendid, oleme riigisõbralikud, st ei kipu varastama, pättusi tegema, petma. See on kasulikum, sest siis pole vaja meil kallist riigistruktuuri (maksuametit), mis meie järele kontrollib ja püüab meid pettustelt tabada, eesmärgiga vähendada pettusi, teha elu meile elamisväärseks. Meil oleks siis vaja maksuametit, mis korjab rahad kokku – see on juba palju odavam lahendus.
Mingi kontroll peab jääma, sest eks ikka leidub pahatahtlikke kohustustest kõrvalehiilijaid, aga see kontroll oleks nii väikeses ulatuses, et see oleks odav läbi viia.
Loomulikult peab maksuamet olema kliendisõbralik, st lähtuma kliendi heaolust, mitte vaid riigi heaolust, sest kliendid moodustavad riigi kui struktuuri eesmärgiga teenida klienti, mitte eesmärgiga saada sama struktuuri “valgeks orjaks”. Öeldes riik mõtlen siis kohalikku ja riigitasandit üldiselt.
Lisa kommentaar