Lugedes tänast Äripäeva: Kompromiss käibemaksu osas, siis tuleb tõdeda, et riik jätkab endiselt totaalkontrollisüsteemi loomisega.
Nimelt püütakse toota endiselt riiklikku väikeettevõtete raamatupidamistarkvara, millega saadakse kätte delikaatne informatsioon ning selle asemel, et kasseerida käibemaks nt kütuselt juba aktsiisilaost väljumisel, tehakse hoopis mingi kuus 1000 euroste summade deklareerimise nõuet. Kusjuures võib arvata, et ametnikele omaselt on sinna kõvasti vahtu kirjutatud ilusate sõnadega, sest seletuskiri on nüüd 88 lk endise 4 lk asemel.
Lisaks on meil mitmeid suuri maksuvõlglasi, keda riik laseb ikka edasi tegutseda võlgu ajatades ning tundub, et seda korduvalt tehes. Üks juhtum oli Linerel OÜ (endise Pere Leiva tehase käitaja, Äripäev: Leivatehas lõpetas töö päevapealt, 20.01.14), aga võlglasi on veelgi. Kuidas nad saavad nii palju maksusid ajatada? Ei taha uskuda, et tegemist on mingi ühekuise võlaga. Miks nende kontosid ei arestita, aga väikeste maksuvõlgade puhul arestitakse? Miks sellised ajatamised? Miks ei pakuta nii soodsatel tingimustel, st mitme kuu võlgade, ajatamisi ka väikeettevõtjatele? Või pakutakse, lihtsalt väikeettevõtjad ei taipa küsida? Miks nad ei taipa küsida? Kusjuures väidetavalt peab maksuamet üheks oma ülesandeks ettevõtluskeskkonda puhastada võlglaste pankrotti ajamisega. Ühtesid aetakse ja teisi mitte?
Siin riigis ei tegeleta maksu kogumisega, vaid lastakse lihtsalt maksu maksta. Maksu nimelt kogutakse pättidelt (sihilikult võlgu jääjad, mitte hädas olijad), aga ausad maksavad ise.
Lisa kommentaar