Jälgides meie maksusüsteemi
ning retoorikat nüüd juba ammusest ajast (Mart Laar ja Siim
Kallas), siis see riik on mõeldud algusest peale olema
vabaturumajanduslik riik.
ning retoorikat nüüd juba ammusest ajast (Mart Laar ja Siim
Kallas), siis see riik on mõeldud algusest peale olema
vabaturumajanduslik riik.
Vabaturumajanduse põhimõte
on, et igaüks on jumalasarnane, igaüks ise otsustab ja vastutab
ning saab ka tulemi. Alus on ka olemas selleks: inimene on loodud
Jumala näo järgi ja tark inimene uurib Jumala tahet oma tegemistes
lisaks matemaatika algtõdede ja erialaste teadmiste omandamisele.
Vähemalt kindlasti nende kõrval.
on, et igaüks on jumalasarnane, igaüks ise otsustab ja vastutab
ning saab ka tulemi. Alus on ka olemas selleks: inimene on loodud
Jumala näo järgi ja tark inimene uurib Jumala tahet oma tegemistes
lisaks matemaatika algtõdede ja erialaste teadmiste omandamisele.
Vähemalt kindlasti nende kõrval.
Eelnimetatu ellu viimiseks
tuleb viia läbi strateegiline uuendus, mis on lihtne, ning andma
inimesele mõista – sina otsustad, sina vastutad ja sina saad tulemi.
tuleb viia läbi strateegiline uuendus, mis on lihtne, ning andma
inimesele mõista – sina otsustad, sina vastutad ja sina saad tulemi.
Selleks strateegiliseks
uuenduseks on lubada igal inimesest (füüsilisest isikust)
maksuresidendil tulumaksuvaba määra pluss käibemaks ulatuses
ostudelt käibemaks tagasi küsida riigilt ja selle kohta küsimusi
ei küsita.
uuenduseks on lubada igal inimesest (füüsilisest isikust)
maksuresidendil tulumaksuvaba määra pluss käibemaks ulatuses
ostudelt käibemaks tagasi küsida riigilt ja selle kohta küsimusi
ei küsita.
Püüan natuke enam lahti
kirjutada. Nimelt on majandusest teada tõde, et tulud miinus kulud
võrdub kasum. Juriidiliste isikute (põhimõtteliselt loe: äriühing)
puhul on see elementaarne tõde ning ettevõte saab oma ettevõtlusega
seotud ostudelt käibemaksu tagasi küsida, tingimusel, et ta paneb
müügihinnale käibemaksu peale. Riik möönab, et käibemaksu
kogumine ilma tagastamiseta pärsib ettevõtlust. Seda sama põhimõtet
rakendab riik ka tulule. Tervet tulu äriühingu puhul ei maksustata
tulumaksuga, üksnes tulule, mis ületab kulusid ning seda
nimetatakse kasumiks. Eestis lükatakse seda veel dividendide
väljamaksmise hetkele, kui välja jätta pangad, kes nüüd maksavad
mingi osa kohe ära. Riik saab aru, et maksud pigem pärsivad
ettevõtlust. Kui ettevõtlus on pärsitud, siis pole võimalik
tegutseda ja leiba teenida.
kirjutada. Nimelt on majandusest teada tõde, et tulud miinus kulud
võrdub kasum. Juriidiliste isikute (põhimõtteliselt loe: äriühing)
puhul on see elementaarne tõde ning ettevõte saab oma ettevõtlusega
seotud ostudelt käibemaksu tagasi küsida, tingimusel, et ta paneb
müügihinnale käibemaksu peale. Riik möönab, et käibemaksu
kogumine ilma tagastamiseta pärsib ettevõtlust. Seda sama põhimõtet
rakendab riik ka tulule. Tervet tulu äriühingu puhul ei maksustata
tulumaksuga, üksnes tulule, mis ületab kulusid ning seda
nimetatakse kasumiks. Eestis lükatakse seda veel dividendide
väljamaksmise hetkele, kui välja jätta pangad, kes nüüd maksavad
mingi osa kohe ära. Riik saab aru, et maksud pigem pärsivad
ettevõtlust. Kui ettevõtlus on pärsitud, siis pole võimalik
tegutseda ja leiba teenida.
Mina väidan, et seda sama
võtet tuleb kasutada ka inimese puhul. Inimene peab, nimelt, esmalt
perele, aga palju ka tööandjale-koostööpartnerile ning lõpuks
midagi ka riigile panustamiseks tegema kaudseid aga hädavajalikke
kulutusi – toit, transport, meelelahutus jm. Esialgu rakendaks seda
vabastust sellele 500-le eurole, mis meil on praegu tulumaksuvaba.
Tavapäraselt kui osta poest kuus 600 euro eest kaupa, siis sellest
käibemaksu osa on 100 eurot ja ülejäänud 500 loetakse poe tuluks.
Seda mõtlengi 500 pluss käibemaks all, mille pealt on inimesel
õigus käibemaks tagasi küsida riigilt. Riik maksab tagasi
maksimaalselt 100 eurot kuus ostudelt, mille inimene on teinud
(iseasi, kas maksta jõudnud, nt kui ostis järelmaksuga). Riik
teatud mõttes arvestab juba praegu, et vähemalt 500 eurot on
kulutuste osa ning võtab vähem maksu. Loogiline on see ka
käibemaksu alt vabastada, sest see on samuti universaalne maks
erinevalt aktsiisist.
võtet tuleb kasutada ka inimese puhul. Inimene peab, nimelt, esmalt
perele, aga palju ka tööandjale-koostööpartnerile ning lõpuks
midagi ka riigile panustamiseks tegema kaudseid aga hädavajalikke
kulutusi – toit, transport, meelelahutus jm. Esialgu rakendaks seda
vabastust sellele 500-le eurole, mis meil on praegu tulumaksuvaba.
Tavapäraselt kui osta poest kuus 600 euro eest kaupa, siis sellest
käibemaksu osa on 100 eurot ja ülejäänud 500 loetakse poe tuluks.
Seda mõtlengi 500 pluss käibemaks all, mille pealt on inimesel
õigus käibemaks tagasi küsida riigilt. Riik maksab tagasi
maksimaalselt 100 eurot kuus ostudelt, mille inimene on teinud
(iseasi, kas maksta jõudnud, nt kui ostis järelmaksuga). Riik
teatud mõttes arvestab juba praegu, et vähemalt 500 eurot on
kulutuste osa ning võtab vähem maksu. Loogiline on see ka
käibemaksu alt vabastada, sest see on samuti universaalne maks
erinevalt aktsiisist.
Miks see on vajalik?
-
500 eurot inimese
kohta on tänapäeval mõistlik minimaalne kulu, et inimene lihtsalt
elus püsiks. Võib ka öelda, et kui inimene elus pole, siis pole
sel ettevõtluse arendamisel üldse mingit mõtet – ettevõtlus peab
toetama inimest, mitte vastupidi. Kuna ka riik on loodud inimesele,
siis peab riik igati toetama inimese elu ja toimetamist. -
Selle sammu väärtus
on kõige enam 1,5 miljardit eurot täiendavat raha majandusse
aastas, mis tuleb praeguste maksulaekumiste arvelt. 1,2 miljonit
inimest x iga kuu 100 eurot kokkuhoidu on 120 miljonit kuus ehk 1,44
miljardit aastas. See on see maksimaalne summa, mille me praegu
sundkulutustelt riigile anname, sest juba praegu on osad kulutused
käibemaksuvabad, nt korteri üür selle üürimisel. -
Tööandjatel väheneb
palgasurve. Palga tõstmine ei peaks olema eesmärk omaette, ikka
ülejääk peaks olema. Selle idee järgi saab ülejäägi vähema
maksukoormuse abil. -
Vähem inimesi peab
tulema lihtsalt ellujäämise eesmärgil toimetulekutoetust
taotlema. Väga palju uusi töökohti, mis omakorda vähendab
inimeste hulka, kes peavad toimetulekutoetust taotlema. Muidu tuleks
raha tagasi riigihangete kaudu, mis on aga piiratud seltskond
saajaid. -
Vabaturumajandus
hakkab õitsele, sest ostetakse seda, mida tahetakse, aga mitte mida riik
riigihanke korras või ametnikelt saadavate tegevuste näol ette
määrab. -
Riik saab üheselt
selgeks, et inimene ei ole riigi ees aruandekohustuslane, et mida
inimene endale ostab. Inimene samuti saab sama asja selgeks. Kuna
küsimusi ostude sisu kohta ei küsita, ei tohigi küsida, üksnes
pistelised kontrollküsimused pettuste vähendamise tarvis
koondsummade osas ühe tšeki lõikes (algsumma, käibemaks ja
lõppsumma), siis inimene ei pea põhjendama, miks ta ostis nt
pardikujulise kuldklotseri. Tahab nälgib ja ostab pardikujulise
kuldklotseri. -
Deklaratsioonivormid
on meil olemas, natuke vaja vaid täiustada (osade väljade täitmine
tehniliselt blokeerida mõtetute probleemide vältimiseks). -
Tegemist pole
kodanikupalgaga, mis tähendab, et pistelise kontrolli käigus
avastatud võltsitud andmed toovad raha riigile tagasi. -
Kompensatsiooniks
saab enam inimesi tööd ning palga suurenemisel maksuvabastus enam
ei suurene, mis tähendab, et sealt hakkab riik raha tagasi juba
teenima. -
Mida me sellega
lisaks saame? Välismaalased, turistid, maksavad kokkuvõttes
kaudset eksprodimaksu, kuna kuna neile ei rakendu käibemaksu
tagasiküsimisõigust.
Käibemaksu vabastuse puhul
on inimese enda valik, kas ta küsib käibemaksu tagasi Guccilt,
makaronidelt, kommunaalkuludelt või kõigelt korraga – ostis ta
selle endale, kinkis vennale või lubas sõbrannal kasutada oma
käibemaksuvabastust. Lähme ses mõttes äärmusesse, et kui ta
tahab, võib ka tööandjale (või koostööpartnerile) kinkida oma
vabastuse esitades tema tšekid enda nimel vähendades enda
võimalusi. Peaasi, et tšekid (arved) on olemas ning neid kasutab
vaid üks inimene korraga (vajadusel võib ka jaotada ostud sama arve
peal alaarvete moodustamise teel nt). Igal ühel võivad vajadused
olla erinevad ja mis see otseselt teiste asi ongi – teised ju ei
vastuta olulisel määral tema eest isegi mitte praegu.
on inimese enda valik, kas ta küsib käibemaksu tagasi Guccilt,
makaronidelt, kommunaalkuludelt või kõigelt korraga – ostis ta
selle endale, kinkis vennale või lubas sõbrannal kasutada oma
käibemaksuvabastust. Lähme ses mõttes äärmusesse, et kui ta
tahab, võib ka tööandjale (või koostööpartnerile) kinkida oma
vabastuse esitades tema tšekid enda nimel vähendades enda
võimalusi. Peaasi, et tšekid (arved) on olemas ning neid kasutab
vaid üks inimene korraga (vajadusel võib ka jaotada ostud sama arve
peal alaarvete moodustamise teel nt). Igal ühel võivad vajadused
olla erinevad ja mis see otseselt teiste asi ongi – teised ju ei
vastuta olulisel määral tema eest isegi mitte praegu.
Kohad, kust riik teenib raha
tagasi.
tagasi.
-
Kui tulevane lisaraha
ostudeks on 1,5 miljardit, siis käibemaks on sellest u 0,3
miljardit. Tähendab ettevõttele jääb 1,5-0,3=1,2 miljardit oma
kulude katteks. Ülejäänud 1,2 miljardist omakorda 0,3 miljardit
või enam jääb Eestisse (marginaal 25% lõpphinnast nt), millest
makstakse lõpuks u 0,15 miljardit maksudeks (kohe või läbi
allhankijate töötajate). -
Tuues tootmise kohe
algetapist Eestisse tagasi, on eelarvele kaotus u 0,5 miljardit,
kuna kogu raha, see 1,2 miljardit peale seda kui riik oma käibemaksu
kätte sai, jääb Eestisse ja alles peale maksude maksmist, u 0,6
miljardit, liigub osa välja (turismireisid jms). Riik saab siis 0,9
miljardit tagasi. See 0,6 miljardit läheks välismaale ka siis, kui riik selle
peatöövõtjate kaudu rahvale tagastab. Peatöövõtjad on aga
enamasti keskmisest varakamad, kellele päikesereisid on
tavalisemad. Nüüd aga jääb see raha ühtlasemalt kätte, mis
tähendab, et päikesereiside peale vast nii suur protsent enam ei
kulu riigieelarve kulutustest. -
Sisuliselt võime
kaotada ära käibemaksuerisused ning turistid jt mitte meie
maksuresidendid (lihtsalt öeldes, et alaline elukoht pole Eesti)
maksavad ikka meie käibemaksu, mis koguneb riigile. -
Väiksemad
toimetulekutoetused. Neid vahendavad sotsiaalametnikud võib
enamikus rahus koondada. Iga koondatud ametnik on 1000 või enam
eurot võitu kuus, mis kompenseerib 10 inimese tagastussumma
automaatselt. -
Kuna lihtsatest
inimestest ümbrikupalgalised tahavad kõiki hüvesid omale kätte
saada, siis saab jälgida ka deklareeritud tulusid ja käibemaksu
tagasinõudeid ning oluliste ebakõlade puhul hakata “uurima
elu”.
Lastele kui tulu
mitteteenijatele rakendatakse sama määra, mis vanematele. Sellega
saame jätkata tuntud põhimõttega – kõik maksu all (tulu- ja
käibemaksu) või -vaba, millest praegu paraku leiame ka erandeid ja
eks neid jääb mingil määral ka olema.
mitteteenijatele rakendatakse sama määra, mis vanematele. Sellega
saame jätkata tuntud põhimõttega – kõik maksu all (tulu- ja
käibemaksu) või -vaba, millest praegu paraku leiame ka erandeid ja
eks neid jääb mingil määral ka olema.
Selle käigus keegi võib
saada käibemaksu tagasi enam, kui on tulu teeninud. Olgu, ju ta on
selleks kasutanud teise rikkust. Kingitused inimeselt inimesele või
juriidiliselt isikult füüsilisele (st inimesele) hädavajaduse
rahuldamiseks olgu samuti erinevate tulumaksude vabad.
saada käibemaksu tagasi enam, kui on tulu teeninud. Olgu, ju ta on
selleks kasutanud teise rikkust. Kingitused inimeselt inimesele või
juriidiliselt isikult füüsilisele (st inimesele) hädavajaduse
rahuldamiseks olgu samuti erinevate tulumaksude vabad.
Kokkuvõttes on meie
riik rajatud maksustamise ja majanduse mõttes vabaturumajandusele.
Riik aga on sellest irdunud ning tuleb tagasi tõmmata õigele
rajale, st see hakkab tegelema vaid hädavajalikuga. Tuleb maksustada
rikkuse tarbimisele võtmist (tulu- ja käibemaks nt), aga mitte
tarvitamist ennast (erinevad varamaksud), ja hakata tunnustama
maksuresidendist inimese vajadust olla elus pere ja edasi töötamise
jaoks ning viia ellu strateegiline muudatus mõttemaailmas –
selleks rakendada lisaks senistele maksumeetmetele ka teatud
summas käibemaksuvabastust ilma küsimusi küsimata.
Lisa kommentaar