Sain täna siis oma esimese 3-päevase bloki Facebookilt. Vaadata lubatakse, kommida ei lubata. Mida seal üldse teha on? Pole seega mõtet minna.
Sellised blokid tulevad hirmust võetud inimestelt. Trollid, kes käivad ja luuravad, eesti keele mõistmiseks peab olema eestikeelne troll, on hirmust kängunud. Hirm kängistab neid ja ajab neid elama “õigesti” ja teisi nõudma elada “õigesti”. Hirm kängistab. Kas nad saavad hirmust lahti selle peale? Ei saa. See kängistab neid veelgi enam ja tugevamalt, kuna nad on hirmule alla andnud, hirmust ajendatud teo teinud. Nüüd neid kängistab lisaks hirmule, mis kannustas neid mind blokkima “tõe” kaitseks, ka kartus, mis saab, kui ma teada saan, kes see rott-troll oli. Ta teab, et mul on tutvusringkond ning tõenäoliselt on ka tema minu tutvusringkonnast. Ja kui tutvusringkond saab teada, siis arvan, et mõttes sülitatakse ta peale. Jah, suheldakse edasi, aga ta on põlu all, märgistatud. Kui pole tuttav, võib saada minuga tuttavaks ja selguda, et meil on siiski ühiseid tuttavaid ja siis sattuda põlu alla. Hirm, hirm, hirm kammitseb neid ja kängistab.
Ma tean, mis on hirmu all elada ja seetõttu on juba selle hirmu tundmine osana karistusest sobiv. Kui saaks, karistaks veelgi enam. Eesti seaduste piires muidugi, aga esmalt Jumala seaduste piires. Jumal on üle Eesti seaduste ja ta näitab seda aina enam.
Lisa kommentaar