Oleme nüüd nädal aega olnud välja kuulutatud eriolukorras, mis on teatavasti toonud kaasa suuremahulise, et mitte öelda suurejoonelise kriisi.
Valitsus avastas, et koroonaviirus levib ja see on ohtlik. Millel ohtlikkuse hinnang põhineb, ma ei oska küll öelda. Avalikkusele pole sellist infot antud.
Miks Ekre selle välja kuulutas ja tundub, et seda tagant ajas, eriti Martin Helme?
Oleme ausad, juba enne valimisi nad kuulutasid oma raadiosaates vist, et neil on hirmus himu välja kuulutada gripi korral eriolukord, et siis saab ka ühtlasi testida rahva valmisolekut tõsisemaks häireks.
Tol korral, kui ma seda kuulsin, see juba võttis mind tõsiselt mõtlema, et kas Ekre on ikka see valik. Leidsin, et muud valikut pole ning lootsin, et nad tulevad valitsuses olles mõistusele ning kuna Eestis ainuvalitsust ei saa õnneks kehtestada, mitte et see lubatud poleks, aga rahvast ei ole ühegi erakonna taga nii piisavalt, siis see tõenäoliselt ei õnnestu.
Nojah, risk realiseerus.
Reformierakond, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Keskerakond jooksid ummisjalu eriolukorra poole Tartus, Võrus ja Tallinnas. Martin Helme nägi seda ühelt poolt ette, lisaks nägi ette, et valitsus hakkaks haledalt peksa saama, kui nad ei reageeri.
Hirm, hirm kannustas. Hirm kannustas nii ägedalt reageerima.
Miks Keskerakond selle välja kuulutas?
Jah, see on juba tõsisem küsimus. Kogu sündmusteahela keskmesse on sattunud viimaste perioodide jooksul pidevalt erinevate sündmuste ahela keskmes olnud sotsiaalminister Tanel Kiik.
Ta on käitunud ülbelt. Esmalt apteegireformi osas ei suuda ta midagi ette võtta, et seda peatada. Proviisorid, nagu näha, ei tule päris hästi toime üleminekuga – elavad sotsialismis, tahavad, et neile apteegid niisama kätte antaks. Räägin sellest osast, kes tahavad olla ülemused, tegijad. Paljud arvatavasti tahavad lihtsalt oma tööd teha ja nemad selle ketinduse vastu pole.
Siis see legendaarne “võrdsete võimaluste, vabandust, perede toetamiseks rahajagamine”. Ta ei võtnud midagi ette, et lõpetada seaduserikkumist. Eurotoetuste korral nt nõuti kõik rahad tagasi, mis olid ettevõtjatele ebaseaduslikult välja makstud, ei lugenud kellegi õigustatud ootus ja tagasi nõudmise ajaks juba teostatud projektid e rahakulutamised. Aga vat see seltskond on võrdsetest võrdsem. Ikkagi võrdsed võimalused.
Nüüd aga kuulutas ta välja eriolukorra, mille tagajärjel paljud inimesed on end nutnud magama töökaotuse tõttu, mõni ehk isegi paljud jooma hakanud. See on massiline tervisekaotus ja immunsüsteemi nõrgenemine, mitte see, et mõni on sattunud haiglasse ja sedagi pigem muul põhjusel kui sest õnnetust koroonast põhjustatuna. See oli lihtsalt ehk viimane piisk haigusekarikasse, aga see oleks tulnud kasvõi lihtlabase gripiga – mõnel ehk ka mitte.
Minu järeldus on, et Tanel Kiik sotsiaalministrina tegutseb ainult eesti rahva vastu. Ta oma noorusest ehk elukogemuse puudumisest tulenevalt tuleb sellelt töölt kiiremas korras eemaldada.
Miks valitsus selle välja kuulutas?
Kuna me kallis rahvas on seda valitsust pika aasta jagu peksnud, peksnud ja peksnud. Valitsus saaks haledalt peksa, kui nad midagi ette ei võta.
Hirm, hirm kannustas. Hirm kannustas nii ägedalt reageerima.
Me võitleme kõigi elude eest pisarsilmil!
Ee, surevad lapsed? Noh nad, kes on veel sündimata olekus? Nad on ju elus. Enne tapmist. Abortidest käib jutt, kes veel aru ei saa – elukatkestamistest, elulõpetamistest.
Ee, autoõnnetustes surma saajad. Inimene on helkureid täis riputatud ja saab surma. Õnnetum juhtum, kui kaine peaga ajab inimene teise inimese alla. Ei! Olgu siinkohal öeldud, et ma ei tule siin seda autojuhti süüdistama. Ma ei tea asjaolusid. Küll tean, et inimesed on ülbed – autoroolis või jalgsi.
Ee, alpinismi harrastades.
Kuulge! Inimesel on vabadus surma saada. Me ei pea seda kaasa aitama, aga ka mitte takistama.
Me ei pea hoidma inimest vägisi elus. Meil pole seda kohustust.
Ma saan aru äärmuslikult leviva ja surmava nakkushaiguse puhul. Inimene ei oska sellises olukorras riske kohe üldse mitte hinnata. See on nagu 50 alas, kui keegi sõidab järsku 250ga. Sa ei oska seal riske hinnata, see on äärmuslik juhtum. Meil on teatud eeldused, teatud võimekus uusi teadmisi omandada, mis tuleneb “rikkumistega” kokku saamisest, aga ühel hetkel keskmine inimene pole enam võimeline hindama. Selles olukorras on õigustatud peaaegu äärmuslike piiride seadmine.
Asja iroonia
Rahvas väljendas veel sügisel sõgedat arusaama, et ei nemad aru saa, miks keegi küll Ekret valib. Oi, kui nõme oli seda kuulata. Asja iroonia seisneb selles, et seesama rahvas istub nüüd nagu kukupai Ekre käsule, soojale soovitusele, alludes kodus. Kiidab takka. Need samad lattet limpsivad linnavurled istuvad hirmunult kodus ja kaagutavad takka, kuidas tuleb elusid hoida. Viimanegi mõtlemisvõime kadunud.
Needsamad asutused, mis olid õudselt progressiivsed, on nüüd kinni või kõvasti lühendatud tööaegadel. Klientide puudus. Lihtsalt puudus. Krahhi poole suundumine.
Kirjutasin vabariigi aastapäeva postituses, et meie rahvas on lambad, orjad. Samal ja sealt edasi järgmistel päevadel sellest, kui kuulutati välja eriolukord, hoidsin ma peast kahe käega kinni, kui nägin, kuidas rahvas kadus. Millised lambad on meie rahvas. Valitsus andis soovituse, rahvas võttis seda paanilise keeluna. Keelati ära avalikud üritused ja koosolekud, mitte avalikus kohas liikumine.
Oleks hoitud liikumist mingil tasemel, ei oleks sellist majanduslikku kaost – me ju peame selle kõik kinni maksma, meie, maksumaksjate rahast see ju tuleb, millest me need hüvitised kõik ära maksame.
Ekre küttis veel peale
Kuulates nende raadiosaadet kohe peale eriolukorra välja kuulutamist, siis jäi sealt kõlama mõte, et kui rahvas ei kuula, siis keerame veel kõvemini vinti peale.
Need, kes virisevad, on lihtsalt mõttetud. Ekre ütles otse välja Martin Helme isikus, et need, kes seisavad oma põhiseaduslike õiguste eest, õiguste eest, et riik ei sekkuks neisse asjatult, on virisejad.
Ta väitis, et enamus rahvast on võtetega nõus. Esmapilgul ma tahtsin möirata ja endamisi möirgasingi, et mis jura ta ajab. Aga siis jäin mõtlema – on jah. Mitteekrelased on täiesti kaasa tulnud. Ekrelased on meedias paanitsejad, aga mitteekrelased on täiesti ilusti paanikaga kaasa tulnud. Kindlasti see ei käi kõigi ekrelaste suhtes, neil on lihtsalt imelik praegu vastupidist väita.
Minule tekkis küll siinkohal üles mõte, mitte enam originaalne, kahjuks, tahaks ju olla originaalne – see valitsus, eriti Ekre, on ohuks põhiseaduslikule korrale.
Praegu, mis neid veel vabandab välja, on, et nad on olnud siiski aasta aega pekstud, sealt on tulnud neisse hirm. Lisaks on nad ainult aasta aega olnud valitsuses.
Keelama on nad hirmus kõvad, aga kooseluseaduse, e-valimise ja Rail Balticu lõpetamine?
Nüüd, küsimus on, et kui täpselt oleks saanud määrata piiranguid?
Esmalt tahan öelda, et ma küll ei usu, et valitsusel on käes laialdased teadmised sellest koroonaviiruse ohust, mida avalikkus ei tea, aga mis on oluline. Vaadates, kuidas lubatakse täiesti süüdimatult, arvestades kehtestatud piirangute ja antud soovitustega, liikuda (tööle) üle Eesti-Läti piiri ja Eesti-Soome piiri, siis miski sellele ei vihja. Tööl ju puututakse kokku teiste inimestega, kel on omakorda lai inimkontaktide võrgustik.
Teiseks on mul küsimus, et kui paljud surnud Euroopas on põliseurooplased – tsiviliseeritud inimesed? Kelle jaoks kätepesu on enam-vähem tavaline tegevus? Lühidalt, kui paljude terviseriskiprofiil kattub üldse eestlaste omaga?
Kindlasti oleks olnud võimalik reageerida üle- või alla. Mina pooldan alareageerimist, aga kui valitsus tahab ülereageerida – hästi, ega minu arvamus peagi olema alati määrav. Nemad teevad seda vastutusrikast tööd, mida mina parasjagu küll ei tee. Mõningane ülereageerimine on täiesti mõistetav.
Mis piiranguid oleks olnud mõttekas seada?
Minu arvates oleks pidanud andma riikliku korralduse, et üle 60-aastased jt surmale või intensiivravile lähedase riskigrupi inimesed, kui nad jäävad koju töölt, saavad riigi poolt palga täieliku hüvitise. Nad ei pea jääma koju, aga kui nad tunnevad end ohustatuna, siis nad on oodatud seda tegema.
Korraldada neile soodustransport väikebusside, IÜT ja taksodega, et nad saaksid soovi korral liikuda päevakeskusesse, kus nad siis pläkutavad end või ogaraks. Sotsiaalsed olengud on neile hädavajalikud, et nende immuunsüsteem säiliks.
Korraldada neile päevakeskuste poolt väljasõidud loodusesse. Tasulised, aga soodushinnaga. Siis nad saavad oma isu täis jalutada. See samuti aitab immuunsüsteemi tugevdada.
Liikuvad vanainimesed ei ole ohus, kuna nende immuunsüsteem on tugev. Seda on näidanud varasemad kogemused gripiga.
Soovitada, kui võimalik, pere noorematel liikmetel neid külastada ehk vähem, aga see-eest korraga pikemalt. Siis saavad kõik oma isu täis.
Kui ohtlikud on pere nooremad liikmed?
Nooremad liikmed pole nii ohtlikud, kui me arvame. Nimelt on praegu (Kolmainu Jumal olgu tänatud) nakatunuid halvimatel hinnangutel 1000 ringis, st iga tuhandes on nakatunud, st 1000 tuhande (miljoni) kohta 1 tuhat on nakatunud. Mis siis ülejäänud on? Nemad ei ole. Nad pole ka viirusekandjad. Viirus ju hävib pindadelt mõne aja jooksul ära. Nagunii avalikes kohtades koristatakse. Häviks ka koristamata.
Teiseks peab olema (levitava) viirusekandjaga vähemalt 15 min kontakt lähemal kui 2 meetrit või ta peab sulle õnnetult näkku aevastama või pritsima. Kes on tõenäosusteooriat õppinud, teab, et tingimus “ja” tähendab tõenäosuse vähenemist. Meenutame, et 999 juhtumit 1000st ei ole ohtlikud, kuigi nende tegevus võib olla ebameeldiv. Oled sa päevas vähemalt 1000 inimesega koos nii pikalt, et tekiks reaalne oht? Või 100-gagi? Su lähimas ümbruses on ka täistuubitud transpordis kuni 5 inimest ja nende joped, andestust, halval juhtumil ka näod, peavad selle kinni, nii et lähimad 3 on ehk ohus ja sa oled ohustatud lähima 3-5 poolt, kui nad on näoga sinu poole. Eestlane väldib silma vaatamist ja sageli ollakse näoga nö samas suunas ning juhitakse oma köhatus-aevastus kõrvale.
Lisaks pead sa olema osav, et just selle õnnetu koha peale käperdada, kus see viirus piisana on.
Lisaks pead sa olema osav, et just piisavalt kiiresti seda õnnetut kohta käperdada, kus see viirus piisana on.
Kolmandaks peab olema noor altis nakatuma sellesse. Kui praegu on 1 1000-le…
Kes on tõenäosusteooriat õppinud, teab, et tingimus “ja” tähendab tõenäosuse vähenemist.
Eesti rahvas oleks juba ammu grippi ja kes teab veel millesse maha surnud, kui see haiguste jm riskide kogum nii ohtlik oleks.
Mina tahaks teada, kui paljude “pagulastega”, eriti uusitaallastega, olid praegused (esma)nakatunud üldse kokku puutunud?
Kas koolide viimine distantsõppele oli õigustatud?
Pensionäridest õpetajate ülirohkuse tõttu mõnes koolis, võib-olla ka paljudes, küll. Nooremad poleks seda koormust suutnud üle võtta, kui kõik pensionärid oleksid koju jäänud.
No ja mõnd üksikut kooli, kus võimekus oli, tööle jätta – oleks võinud anda võimaluse, aga üldine soovitus oleks võinud küll olla distantsõppele üle viia.
Lapsed hoiavad pigem omaette gruppi ega käi igas kohas. Neid kohti oleks võinud siis enam desinfitseerida, et viia seda tõenäosust veelgi madalamale. Terve kokkupuude tervega pole ohtlik – püüa sa seda haiget leida… Neile siis ka vajadusel organiseerida vabaõhuüritusi, et nad kaubanduskeskustes poleks.
Praegu on valitud kõige halvem lahenduste seast üldse
See et halvemate seast valiti paremad, ei tee asja paremaks. Majandus on krahhis. Perevägivald kasvab töökohakaotuse hirmust tulenevate pingete tõttu. Paarisuhted lagunevad või on tugeva löögi all… mõttetult. Inimeste immuunsüsteem nõrgeneb. Mis tuju sul seal looduses jalutada on, kui nutt tuleb peale?
Lisa kommentaar