Meie maksud keskmiselt vaid 35 % v\u00f5i 52 %? S\u00f5ltub, millest protsendi v\u00f5tame – kas meie t\u00f6\u00f6 koos sisseostetud kaubaga v\u00f5i lihtsalt meie t\u00f6\u00f6.<\/p>\n
Selleks, et me saaksime palga (brutopalk 100 \u20ac) v\u00e4lja maksta, on vaja teenida:
\n*Sotsiaalmaks 33 \u20ac
\n*T\u00f6\u00f6andja t\u00f6\u00f6tuskindlustusmakse 0,80 \u20ac
\nBrutot\u00f6\u00f6tasu 100 \u20ac
\n*T\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6tuskindlustusmakse 1,60 \u20ac
\n*2. samba pensionifond 2 \u20ac
\nTulumaksu arvutamiseks tuleb teha v\u00e4ike \u00fcmberarvestus: bruto-t\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6tuskindlustus-2. samba fond ehk 100-1,6-2=96,40 (\u20ac).
\n*Tulumaks 19,28 \u20ac.
\nPangakontole (v\u00f5i \u00fcmbrikus allkirja vastu) 77,12 \u20ac, mis saadakse 100-1,6-2-19,28=77,12.
\nT\u00f6\u00f6andja kogukulu ehk t\u00f6\u00f6tasufond kokku on 100+33+0,80=133,80 (\u20ac).
\nAga selleks, et t\u00f6\u00f6andja saaks selle 133,80 maksta v\u00e4lja, on vaja kliendile (tarbija) esitada arve samas summas ning sellele lisandub veel k\u00e4ibemaks.
\nTarbijale arve:
\nArve ilma km-ta 133,80 \u20ac
\nKm 20 % 26,76 \u20ac
\nMaksmiseks 160,56 \u20ac (=133,80+26,76)<\/p>\n
T\u00f6\u00f6andjal peab olema palgav\u00e4ljamaksmiseks kliendilt saadud 160,56 eurot, millest makstakse maksudeks 26,76+33+0,80+1,60+2+19,28=83,44 (\u20ac). Maksud moodustavad 83,44\/160,56=52 %.<\/p>\n
Ehk kui teenime oma t\u00f6\u00f6ga raha (ka kauba maha m\u00fc\u00fcmine on t\u00f6\u00f6), siis maksame maksudeks 52 %.
\nRiik maksustab meie t\u00f6\u00f6d 52 %-ga, st enamuse meie teenistusest v\u00f5tab riik erinevate maksude nime all \u00e4ra. Kusjuures see ei pruugi olla isegi vaid 52 %. Lisanduvad veel muud koormised, nt riigil\u00f5ivud.
\nV\u00f5tame eelduseks, et maksustamse vaid lisandunud v\u00e4\u00e4rtust (t\u00f6\u00f6d), sest k\u00e4ibemaksudeklaratsioonil on maksustamiseks kogu k\u00e4ive, justkui see oleks kogu meie juurdehindlus, millest on siis tehtud mahav\u00f5tmine meie eelnevalt makstud (k\u00e4ibemaksuga maksustatud) kaupade-teenuste osas. Selle n\u00f6 sisendk\u00e4ibemaksu osas ju rakenduvad meile m\u00fc\u00fcnud ettev\u00f5tjale t\u00e4pselt samad \u00fclemised osad, kuna meie oleme tema jaoks kliendid.<\/p>\n
Arutleme edasi.
\nOsa juurdeteenitud rahast makstakse v\u00e4lja soodsama maksukoormusega, st \u00e4ra makstavaid makse
\nv\u00e4hendavad
\nTulumaksuvabamiinimum – kindlasti suur summa. Kokkuhoid keskmiselt igal inimesel kuus u 30
\neurot.
\nK\u00e4ibemaksusoodustusega valdkonnad (raamatud, majutus jm)
\nk\u00e4ibemaksukohustuseta ettev\u00f5tted (pisifirmad v\u00f5i FIEd), kes sisendk\u00e4ibemaksu tagasi ei saa. Nende hinnalisandile ei lisandu k\u00e4ibemaks kuni teatud piiri \u00fcletamiseni (hetkel kui sisendhind ja hinnalisa kokku j\u00e4\u00e4vad alla 16 000 \u20ac kalendriaastas).
\nEksportivad ja \u00fchendusesiseselt v\u00e4lja m\u00fc\u00fcvad ettev\u00f5tjad, kes saavad lisaks ka sisendk\u00e4ibemaksu tagasi.
\nV\u00f5ib olla veel m\u00f5ni maksusoodustus, mis hetkel meelde ei tule v\u00f5i pole kursis selle valdkonnaga.<\/p>\n
Suurendavad
\naktsiisid (valik)
\nmaksusoodustuseta tehingud \u00e4ri\u00fchingutele (tinglikult kingitused ja erisoodustused)
\n-autok\u00fctuselt (mootorik\u00fctuselt) ja seda kohe p\u00e4ris j\u00f5udsalt – m\u00f5elgem, palju kulutame autok\u00fctust \u00fches koos (aktsiisi koos k\u00e4ibemaksuga osakaal isegi \u00fcle 50 % liitrihinnast),
\n-soodus autok\u00fctuselt
\n-elekter
\n-hoonek\u00fctus
\n-alkohol,
\n-tubakas,
\npalju elektrit, palju elamiseks k\u00fctust (k\u00fctte\u00f5li nt), riigil\u00f5ivud (nt id-kaart, pass, autoregistrikeskuse ning veterinaar- ja toiduameti toimingud)
\nkaevandamistasud
\nk\u00e4ibemaks tollis
\ntollimaksud (kuigi sellest 75 % l\u00e4heb EL-le, on see ettev\u00f5tjale koormus ja see on lihtsalt n\u00fcanss, sest ELi sisuliselt liikmelisusega kaasnev makse on meie riigi v\u00f5etud kohustus)<\/p>\n
Kas maksusoodustused (v\u00e4hendavad asjaolud) ikka kaaluvad \u00fcles t\u00e4iendavad maksud ja koormised? Kui ei, siis meie maksukoormus on isegi \u00fcle 52%. Kui neid makse poleks, oleks kas hinnad soodsamad v\u00f5i rohkematel inimestel t\u00f6\u00f6d, kuna need kokkuhoitavad summad oleksid suunatud nipet siia-n\u00e4pet sinna, aga igal pool oleks vaja inimest, kes seda nipet-n\u00e4pet teeksid ja need inimesed teeniksid raha. N\u00fc\u00fcd aga suunab riik kontsentreeritult suure summa \u00fchte kohta ja korjab sealt omakorda kohe tagasi. Riik ju pole meie k\u00f5iki t\u00f6\u00f6tuks j\u00e4\u00e4nud inimesi ametnikeks v\u00f5tnud, v\u00f5i on?<\/p>\n
Kui n\u00fc\u00fcd maksukoormus on 52 %, siis kust tuleb keskmine n\u00e4itaja u 30-35 % SKPst? T\u00f5en\u00e4oliselt tuleb see meile v\u00e4lisriigist sisseostetavast kaubast (sh masinad ning seadmed) ja teenustest.
\nKui me ise toodaksime kohapeal kaupa, siis moodustaks kaubahinna vaid t\u00f6\u00f6kulu. Nt elekter – p\u00f5levkivi ei k\u00fcsi maa seest v\u00e4lja tulekul raha, raha k\u00fcsib t\u00f6\u00f6taja, kes selle v\u00e4lja toob ja viib ahju. Ahju tegemiseks vajaliku metallimaagi saamiseks on vaja t\u00f6\u00f6d – maak ise ei k\u00fcsi maa seest v\u00e4lja tulemiseks raha, inimene k\u00fcsib. Alati on inimene see, kes k\u00fcsib raha. Seega kui me k\u00f5ik seadmed ja s\u00f5idukid (puurimismasinad jm) ise valmis teeksime, siis kuluks vaid t\u00f6\u00f6j\u00f5ud ja riik v\u00f5taks sellelt 52 %. Kuna me aga ostame osad seadmed v\u00e4lismaalt sisse ja sellelt sisseostetud summalt, kuna see l\u00e4ks v\u00e4lismaale, siis meie riik sealt 52 % ei saa, vaid saab 0 %, nii ongi keskmine koormus 30-35 % peal SKPst. Meenutan uuesti, et kui me ostaksime riigisiseselt, siis kaubatootja maksaks ka oma osalt 52 %.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Meie maksud keskmiselt vaid 35 % v\u00f5i 52 %? S\u00f5ltub, millest protsendi v\u00f5tame – kas meie t\u00f6\u00f6 koos sisseostetud kaubaga v\u00f5i lihtsalt meie t\u00f6\u00f6. Selleks, et me saaksime palga (brutopalk 100 \u20ac) v\u00e4lja maksta, on vaja teenida: *Sotsiaalmaks 33 \u20ac *T\u00f6\u00f6andja t\u00f6\u00f6tuskindlustusmakse 0,80 \u20ac Brutot\u00f6\u00f6tasu 100 \u20ac *T\u00f6\u00f6taja t\u00f6\u00f6tuskindlustusmakse 1,60 \u20ac *2. samba pensionifond 2 […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[],"class_list":["post-136","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-voimumonopol"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/136","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=136"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/136\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=136"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=136"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=136"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}