{"id":183,"date":"2013-09-18T10:51:00","date_gmt":"2013-09-18T10:51:00","guid":{"rendered":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/2013\/09\/18\/sotsiaalministeeriumi-jaoks-abieluseadus-ja-pohiseadus-ei-defineeri-perekonda\/"},"modified":"2013-09-18T10:51:00","modified_gmt":"2013-09-18T10:51:00","slug":"sotsiaalministeeriumi-jaoks-abieluseadus-ja-pohiseadus-ei-defineeri-perekonda","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/2013\/09\/18\/sotsiaalministeeriumi-jaoks-abieluseadus-ja-pohiseadus-ei-defineeri-perekonda\/","title":{"rendered":"Sotsiaalministeeriumi jaoks abieluseadus ja p\u00f5hiseadus ei defineeri perekonda"},"content":{"rendered":"
\nSotsiaalministeeriumile sai avaldatud n\u00f6rdimust, et toetatakse LGBT Erinevus rikastab “peren\u00e4dalaid” 30 000 euroga (ligi 500 000 kr). N\u00f6rdimuse avaldamisel sai toetutud EV p\u00f5hiseadusele. Liina Kanter vastas n\u00f6rdimuse avaldamisele ilusti 2 n\u00e4dala jooksul ja ma kommenteerin siin tema vastust.
\n
<\/span>
\nLiina Kanter kirjutab, et<\/span><\/div>\n
\nPerekond on \u00fcks \u00fchiskonna alustaladest,<\/i> samas Eesti seadusandlus ei defineeri perekonda.<\/i><\/div>\n
\nKuidas saab olla alustalaks n\u00e4htus, mis ei ole defineeritud? Eesti seadusandlus peab tagama \u00fchiskonna alustalad Eesti pinnal. \u00dctlen etteruttavalt, et Eesti seadusandlus defineerib perekonna.<\/u> Aga n\u00fc\u00fcd asub L Kanter ise perekonda defineerima Perekonna moodustavad inimesed, kes elavad koos ning hoolitsevad \u00fcksteise ja neist s\u00f5ltuvate perekonnaliikmete eest.<\/i> Nii et kristlaste ja mittekristlaste \u00fcldine definitsioon perekonnast ei sobi, aga talle sobib ta enda oma.<\/div>\n
\n
\nL Kanter kirjutab, et <\/span>Nagu eelpooltoodu kinnitab, ei saa kindlasti perekonnaks pidada vaid abielulist suhet.<\/i><\/div>\n
\n<\/div>\n
\nV\u00f5tame lahti p\u00f5hiseaduse<\/div>\n
\n\u00a7 27. Perekond rahva p\u00fcsimise ja kasvamise ning \u00fchiskonna alusena on riigi kaitse all.<\/i><\/span><\/span><\/div>\n
\n  Abikaasad on v\u00f5rd\u00f5iguslikud.<\/i><\/span><\/span><\/div>\n
\n  Vanematel on \u00f5igus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.<\/i><\/span><\/span><\/div>\n
\n  Seadus s\u00e4testab vanemate ja laste kaitse.<\/i><\/span><\/span><\/div>\n
\n  Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest.<\/i><\/span><\/span><\/div>\n
\nning n\u00e4eme, et perekonna, mida riik kaitseb, riikliku defineeringu<\/u> \u00fche ja suisa esimese osana on abikaasade v\u00f5rd\u00f5iguslikkus<\/u>. K\u00fcsimus pole isegi, kas on abikaasad, sest nad on abikaasad<\/u>, vaid nende v\u00f5rd\u00f5iguslikkus.<\/span><\/div>\n
\nLaste kasvatamine ja hoolitsemine, \u00fcldiselt vanemate ja laste kaitsmine. Kaitsta tuleb ka vanemaid. Viimane on, et tuleb hoolitseda oma abivajajate liikmete eest (abikaasade ja vanemate eest).
\nNii et perekond on defineeritud Eesti seadusandluses.<\/u><\/div>\n
\n<\/div>\n
\nPerekonnaseadus on abieluseadus<\/b>.<\/span> <\/span>Perekonnaseaduses on 3 osa: 1. osa on abielu<\/u>, 2. osa on sugulusest tulenevad \u00f5igused ja kohustused<\/u> ja 3. osa on eestkoste<\/u>. Ehk siis liit<\/u> ja sellega seotud viljastav seks<\/u>, neist tekkivad \u00f5igused ja kohustused<\/u> ning h\u00e4dajuhtumil abitagamine ilma perekonnata<\/u>.<\/div>\n
\nKuna seksida on v\u00f5imalik ka v\u00e4ljaspool abielu, siis on riik astunud laste kaitseks v\u00e4lja<\/u>. Aga seda t\u00f5lgendab Sotsiaalministeerium L Kanteri isikus ja LGBT \u00fching, et riik on astunud seksijate kaitseks v\u00e4lja. Kusjuures LGBT \u00fchinglased ei saa reeglina isegi seksi tagaj\u00e4rjel lapsi, kui nad just ei l\u00e4he oma seksuaals\u00e4ttumusega vastuollu. Homode kooselu, keda justkui kaitstaks, on perekonna alt igatpidi v\u00e4ljas.<\/u><\/span><\/div>\n
\n<\/div>\n
\nLiina Kanter aga samastab leibkonna perekonnaga<\/u> (allajoonimine minu poolt): vabaabielupaariga leibkondade<\/u> osat\u00e4htsus (10,1%-lt 13,6%-le) ja v\u00e4henenud abielupaariga leibkondade<\/u> osat\u00e4htsus (36,8%-lt 30,1%-le). <\/i>Olulise osa perekondadest<\/u> moodustavad \u00fcksikvanemaga perekonnad<\/u> (14,9 %).<\/i><\/div>\n
\nSamuti loendati, et Eestis on 428<\/u> inimest, kes elavad samast soost partneriga.<\/i><\/div>\n
\n428 inimest 1,3-st miljonist on kui palju? Isegi vange on meil rohkem ja me ei tee nende j\u00e4rgi oma elu \u00fcmber, lihtsalt tagame, et n\u00e4lga ei j\u00e4\u00e4 ning keegi neid f\u00fc\u00fcsiliselt ega moraalselt kahjustada ei saa. Vangid erinevalt homodest (jm h\u00e4lbega inimestest) on vangi pandud. H\u00e4lbega inimesed on t\u00e4iesti vabaduses ning neid ei kavatseta ka vangistada. K\u00fcll ma kahtlen, kas nemad ei kavatse tavalisi inimesi vangi panna selle eest, et neile vastu seistakse!<\/u> N\u00fc\u00fcd aga nende 428 omasooihara jaoks me hakkame oma \u00fchiskonna alustala, <\/span>perekonda<\/u>, \u00fcmber tegema? See pole p\u00e4ris ilma asjata, et abielu reguleerib perekonnaseadus.<\/span><\/div>\n
\n<\/div>\n
\nSotsiaalministeeriumi seisukohast on k\u00f5ik pered olulised ja t\u00e4htsad.<\/i> V\u00e4ga hea, seda tulebki v\u00e4lja n\u00e4idata neid kaitstes mh perekonna mudeli l\u00f5hkujate eest.<\/u><\/div>\n
\n<\/div>\n
\n\u00dchiskonnas on abielus ja mitteabielus olevaid paare ja lapsevanemaid, \u00fcksikvanemaid, vanavanematega kasvavaid lapsi, erineva rahvusliku, etnilise, usulise v\u00f5i kultuurilise taustaga perekondi, puuetega inimeste perekondi ning ka <\/i>LGBT perekondi<\/i>, <\/u>kes pole perekonnad, nagu eeltoodust on n\u00e4ha, nii et juba eksitakse t\u00f5siselt,  […]  Pereteemaline \u00fcritus […] on osa \u201cErinevus rikastab\u201d projektist<\/i> […] teema on kajastada v\u00f5rdse kohtlemise kontekstis perekondi, mille moodustavad v\u00f5i kuhu kuuluvad v\u00e4hemused: etnilised v\u00f5i rahvusv\u00e4hemused, puuetega inimesed v\u00f5i seksuaalv\u00e4hemused<\/u>.<\/i> Nagu eelnevalt v\u00e4lja toodud, siis seksuaalv\u00e4hemused ei moodusta perekonda<\/u>.<\/span><\/div>\n
\n
<\/span><\/div>\n
\nSotsiaalministeerium kaitseb v\u00e4ga valet asja \u00f5igete asjade v\u00e4idetava kaitsmise seas:<\/span><\/div>\n
\nOleme koost\u00f6\u00f6s Tallinna Tehnika\u00fclikooli \u00f5iguse instituudiga alates 2010. aastast l\u00e4bi viinud v\u00f5rdse kohtlemise alaseid teavitustegevusi l\u00e4bi \u201eErinevus rikastab\u201c projekti. Projekt ei vastandu sotsiaalministeeriumi \u00fcldisele<\/u><\/i><\/span>
\nperepoliitika k\u00e4sitlusele<\/u>.<\/i> Sotsiaalministeerium k\u00e4sitleb seega perepoliitikat vastuolus seadustega.<\/span><\/div>\n
\n
<\/i><\/span><\/div>\n
\n<\/u><\/div>\n
\nK\u00f5igil inimestel on \u00f5igus elada Eestis ilma, et neid solvataks, alandataks v\u00f5i kritiseeritaks […].<\/i> Keegi pole<\/u> \u00fchtki tegevust eelnevast loetelust teinud <\/u>seksuaalse h\u00e4lbega (heterost erineva s\u00e4ttumusega) inimesele tema h\u00e4lbe t\u00f5ttu, Kes on seda teinud, on vaja k\u00fcll korrale kutsuda.<\/u> <\/span>Ebatolerantsus on \u00fchiskonna heaolu ja julgeoleku risk ning oluline on tagada k\u00f5ikide inimeste v\u00f5rdsed \u00f5igused. S\u00f5na- ja v\u00e4ljendusvabadus annab isikutele ja kodanike\u00fchendustele \u00f5iguse avaldada oma v\u00e4ga kindlaid veendumusi, kuid sealjuures tuleb oma \u00f5igusi rakendades j\u00e4lgida, et teiste gruppide v\u00f5i \u00fcksikisikute \u00f5igused ei saaks riivatud.<\/i><\/div>\n
\nAntud juhul on LGBT ja SM ebatolerantsed, sest nad astuvad vastu perekonnale v\u00f5i toetavad seda vastu astumist.<\/u><\/div>\n
\n<\/div>\n
\nSelleks, et Te saaksite ise lugeda algset kirja ja vastust, siis olen need siin ka v\u00e4lja toonud.
\nN\u00f6rdimuse avaldamine
\nhttp:\/\/jannotults.blogspot.com\/2013\/09\/poordumine-seoses-homopropaganda_18.html<\/a>
\nSotsiaalministeeriumi vastus
\nhttp:\/\/jannotults.blogspot.com\/2013\/09\/liina-kanteri-vastus.html<\/a><\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Sotsiaalministeeriumile sai avaldatud n\u00f6rdimust, et toetatakse LGBT Erinevus rikastab “peren\u00e4dalaid” 30 000 euroga (ligi 500 000 kr). N\u00f6rdimuse avaldamisel sai toetutud EV p\u00f5hiseadusele. Liina Kanter vastas n\u00f6rdimuse avaldamisele ilusti 2 n\u00e4dala jooksul ja ma kommenteerin siin tema vastust. Liina Kanter kirjutab, et Perekond on \u00fcks \u00fchiskonna alustaladest, samas Eesti seadusandlus ei defineeri perekonda. Kuidas saab olla alustalaks […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[10,4],"tags":[],"class_list":["post-183","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-kov-2013-valimised","category-perekond"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/183","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=183"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/183\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=183"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=183"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=183"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}