Miks k\u00f5rgemad toetused v\u00f5i madalamad maksud<\/b>
\nMe oleme sellises olukorras, kus riik peabki heldem olema kui teised Euroopa Liidu riigid, sest \u00fchelt poolt hinnad on teiste riikidega 1:1 vastavuses, aga hinnad peaksid olema 4-5 korda odavamad meie elatustasemega v\u00f5rreldes ning teiselt poolt kohati lausa ahistatakse Eesti ettev\u00f5tlust maksude ja juuksekarva l\u00f5hki ajavate m\u00e4\u00e4rustega.<\/p>\n
Nt l\u00e4\u00e4nes ei peeta normaalseks meie m\u00f5ttetut dokumendip\u00f5hist norimist (st igal asjal olgu dokument taga, st olgu olemas ka parkimispilet, mis samas Eesti oludes hetkel j\u00e4lle ei t\u00f5esta, kas t\u00f5esti ametis\u00f5idul parkisid v\u00f5i eras\u00f5idul).<\/p>\n
Pigem peaks eeldama, et ega ettev\u00f5tja n\u00fc\u00fcd nii m\u00f5ttetult ka raha laiali ei larista, vaid ikka siis, kui vaja on.<\/p>\n
Abistamine olgu maksuvaba<\/b>
\nPealegi, kui tekib k\u00fcsimus, et kas riik on petta saanud v\u00f5i mitte, siis riik on s\u00e4\u00e4stnud selle abi v\u00f5rra kulusid ning saanud keskenduda asjalikematele vajadustele, mida \u00fcksikisik ei ole n\u00f5us-valmis jmt enda kanda v\u00f5tma, aga peab siis olema n\u00f5us maksma maksu vm koormise korras. Peame meeles, et riik pole eesm\u00e4rk iseenesest vaid oma residentide ja k\u00fclaliste abistamiseks loodud. St riigil polegi vaja nende objektide pealt maksu koguda, millele ta raha ei pane, aga muidu peaks panema. Ehk kui teine teeb riigi eest n\u00f6 t\u00f6\u00f6 \u00e4ra ja veel v\u00f5imsamas ulatuses. Abistamine peab olema maksuvaba.<\/p>\n
Kui toetame k\u00f5ik, siis las saab toetada ka \u00fcksikisik<\/i>
\nPigem kasvatame s\u00fcdametunnistust ning soodustame sotsiaal- ja kultuurisf\u00e4\u00e4ri toetamist, ilma, et n\u00f5utaks taha mingit reklaami, et p\u00e4\u00e4seda tulumaksu v\u00f5i erisoodustuselt arvestatavate maksude kohustusest. Nii m\u00f5nigi ettev\u00f5tja oleks n\u00f5us oma raha panema mingi \u00fcrituse alla ning ei tahagi, et sellel \u00fcrituse reklaamil reklaamitakse ka seda ettev\u00f5tjat. Praegu on see vajalik, sest puudumisel tundub maksuamet v\u00e4gagi aktiivne olema nt tulumaksum\u00e4\u00e4ramisel. Juhendusin praegu maksuameti enda n\u00f5uandest, mida ta jagab kodulehel.<\/p>\n
Samas riik n\u00e4eb h\u00e4dasti vaeva, et kust leida raha samade kultuuri- ja sotsiaalettev\u00f5tmiste toetamiseks.<\/p>\n
Kui riik on juba leidnud, et ala peaks toetama, siis v\u00f5iks seda lasta teha ka neil, kes on ka oma raha n\u00f5us alla panema, mitte neid karistama maksu m\u00e4\u00e4ramisega.<\/p>\n
Tuleb v\u00e4hendada maksukoormust teiste aitamisel, isegi kui see teine on oma t\u00f6\u00f6taja. Usaldame ettev\u00f5tjat. See on tema raha, ta ei taha seda m\u00f5ttetult kulutada.<\/p>\n
Kui riik ei toeta, siis laseme v\u00e4hemalt ettev\u00f5tjal toetada<\/i>
\nNeid valdkondi, mida riik ei pea vajalikuks otse toetada, peaks riik laskma ometi teistel toetadas.<\/p>\n
Tulu ja kulu maksustamine<\/b><\/p>\n
Maksu soodustuse aluse l\u00f5ppemisel arvestatakse maksu<\/i>
\nHetkel on olukord, kus ostes kodu v\u00f5i muu kinnisasja ning m\u00fc\u00fces selle maha v\u00f5ib riik tulla ning n\u00f5uda tulumaksu kogu m\u00fc\u00fcgist-v\u00f5\u00f5randamisest saadud summalt. Samas riik ei vabastanud selle kinnisasja ostu tulumaksust. Kuna riik ei andnud tagasi, siis n\u00fc\u00fcd \u00e4rgu riik ka n\u00f5udku v\u00f5\u00f5randamistehingus tulumaksu. Tegemist on ju vara kuju muutmisega – rahast saab kinnisasi.<\/p>\n
Tulumaksu v\u00f5ib riik siiski n\u00f5uda \u00fc\u00fcrituludelt, sest siin pole vara kuju muutmist. Kinnisasi kuju ei muuda, seda lihtsalt kasutatakse, v\u00f5imaldatakse kasutada. Samas n\u00f5udes tulumaksu \u00fc\u00fcrituludelt peaks automaatselt lubama maha arvata ka tehtud kulutused. Kui ka ei lubata, siis on \u00fc\u00fcri puhul maksustamine ausam kui ostu-m\u00fc\u00fcgi puhul samade tingimuste j\u00e4tkudes.<\/p>\n
Maksustada v\u00f5iks alles l\u00f5pptarbija juurde j\u00f5udmisel<\/i>
\nSt k\u00f5ik vahepealsed raha v\u00e4lja viimised teistesse reeglina \u00fchingutesse, oleksid maksuvabad. Kuna k\u00f5ik \u00fchingud tegutsevad kas p\u00f5hikirja j\u00e4rgi kasumit teenivalt (\u00e4ri\u00fchingud) v\u00f5i \u00fchiskondlikuks h\u00fcvanguks (mt\u00fc-d, SAd), siis kasumi puhul kasu suureneb ning \u00fchiskondliku h\u00fcvangu puhul, kui ka tegutsetakse vaid oma liikmete huvides, j\u00e4\u00e4b riigil v\u00e4hem raha maksta samadele mt\u00fc-dele ja SAdele. Pole p\u00f5hjust enam maksta, sest tulu tuleb ju ettev\u00f5tlusest. Samas on juba praegu lubatud teatud v\u00e4ljamaksed n\u00f6 l\u00f5pptarbijale maksust vabastada, sest tegemist on h\u00e4daolukordade v\u00f5i alade eelisarendamisega, mitte “kantimisega”.<\/p>\n
Kui n\u00fc\u00fcd raha makstakse v\u00e4lja l\u00f5pptarbijale, siis tuleb tasuda maksud – passiivtulu korral tulumaks ja aktiivtulu korral ka sotsiaalmaks.<\/p>\n
Heategevusega v\u00f5ib tegeleda ka \u00e4ri\u00fching, sest idee on aidata abivajajat, mitte petta riiki.<\/p>\n
Riigi spetsiifilised omadused<\/b>
\nRiigile spetsiifilised omadused on karistamine ning selliste teenuste osutamine, mida erasektor ei saa osutada.<\/p>\n
Halduskaitse olgu v\u00f5imalik<\/i>
\nKas v\u00e4hendame miinimumini halduskohtute riigil\u00f5ivud v\u00f5i kaotame need \u00fcldse \u00e4ra. Avaliku halduse eeldus on, et riik on alati tugevam pool. Ja seda riik ka t\u00f5estab oma k\u00e4itumisega, sest kui see juhtum j\u00f5uab kohtusse, siis j\u00e4lle kaotab. Kaotusi on piisavalt.<\/p>\n
Riigi teenused on erilised ning ei lange kokku era\u00f5iguslike teenustega<\/i>
\nRiik ei osuta teenust vaid t\u00e4idab avalikku \u00fclesannet, st nt \u00e4riregistri v\u00e4ljav\u00f5tted olgu riigil\u00f5ivud, mis katavad kulutused, mitte teenused, mille pealt arvutatakse veel k\u00e4ibemaksu. Selline huvitav t\u00e4helepanek minu poolt. Pealegi, kas see tasuline s\u00fcsteem pole kallim, kui tasuta versioon. \u00dchelt poolt k\u00fcll kaitseb ettev\u00f5tjaid lihtsalt huviliste eest, sest andmed on kaitstud kroonides 10-25 kr + km teenustasude taha, samas kui tuntakse huvi, siis on andmed ikka k\u00e4tte saadavad.<\/p>\n
Kui aga tahame, et need andmed poleks k\u00e4tte saadavad, kaotame siis \u00e4ra \u00e4riregistri avalikkuse. Mina pooldan avalikkust.<\/p>\n
T\u00fc\u00fcptingimustest<\/b>
\nT\u00fc\u00fcptingimused iseenesest on head.<\/p>\n
T\u00fc\u00fcptingimus ei tohi seada teist poole tahtevastasesse olukorda<\/i>
\nMinu arvates peaks tasakaalustama ka v\u00f5la\u00f5igusseaduse t\u00fc\u00fcptingimuste k\u00e4sitlust. <\/p>\n
\u00dchelt poolt on \u00f6eldud, et t\u00fc\u00fcptingimuse liigne kallutatus on t\u00fchine, samas
\nsideettev\u00f5tjad on mihklid selle peale, et reklaamivad v\u00e4lja teenuse \u00fchtede tingimustega ja siis muudavad need \u00e4ra viidates t\u00fc\u00fcptingimustele, millega sa lepingut s\u00f5lmides n\u00f5ustusid. Oleks, et on h\u00e4davajalik muudatus, st nad ei paku enam sellistel tingimustel teenust, aga kui nad pakuvad endiselt, aga vanad selle teenuse tellijad viiakse sundkorras sisult teise paketti \u00fcle. Sellisel juhul on jama. Kui me tellime teenuse, siis me s\u00f5lmime lepingu teenuse osutamisele, mitte raha maksmisele. St kui sidefirma t\u00f5stab vanas paketis mingit h\u00fcve (mida ei ole kliendil vaja v\u00f5i veel hullem, nagu minu puhul lisaks mitte vajamisele: ta ei suuda tagadagi) ning samas loob juurde uue paketi, mis on sama, nagu vana pakett enne, lihtsalt soodsama hinna ja teise nimega, siis on kahtlane. Muidu ehk polekski muret, aga seotud olen ja ka teised on t\u00e4htajalise lepinguga, samas leping s\u00f5lmitakse ju m\u00f5istlikult v\u00f5ttes teenuse p\u00f5hiselt ja sellest l\u00e4htuvast hinnast, mitte hinna p\u00f5hiselt.<\/p>\n
Olulise teabe avalikustamine klientidele<\/i>
\nLisaks veel teavitamine t\u00fc\u00fcptingimuste muudatusest – loogiline on, et saadetakse e-kiri, aga ei, pannakse kodulehele \u00fcles ning reklaamikampaaniasse. Minu arvates on koduleht ja reklaamiklipp pigem informatiivne kui siduv asukoht v\u00f5i viis teabe edastamiseks. Viisakas on oma kliendile saata kasv\u00f5i e-kiri, et muudatused on ees. Minu arvates on see elementaarne kurjasti l\u00e4henemine.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Miks k\u00f5rgemad toetused v\u00f5i madalamad maksud Me oleme sellises olukorras, kus riik peabki heldem olema kui teised Euroopa Liidu riigid, sest \u00fchelt poolt hinnad on teiste riikidega 1:1 vastavuses, aga hinnad peaksid olema 4-5 korda odavamad meie elatustasemega v\u00f5rreldes ning teiselt poolt kohati lausa ahistatakse Eesti ettev\u00f5tlust maksude ja juuksekarva l\u00f5hki ajavate m\u00e4\u00e4rustega. Nt l\u00e4\u00e4nes […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-201","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uncategorized"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/201","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=201"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/201\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=201"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=201"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=201"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}