{"id":209,"date":"2010-09-26T11:32:00","date_gmt":"2010-09-26T11:32:00","guid":{"rendered":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/2010\/09\/26\/riik-kas-tootad-pankadele-suisa-tasuta\/"},"modified":"2010-09-26T11:32:00","modified_gmt":"2010-09-26T11:32:00","slug":"riik-kas-tootad-pankadele-suisa-tasuta","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/2010\/09\/26\/riik-kas-tootad-pankadele-suisa-tasuta\/","title":{"rendered":"Riik, kas t\u00f6\u00f6tad pankadele suisa tasuta?"},"content":{"rendered":"<p>T\u00e4nan k\u00f5iki lugejaid kaasaelamise eest minu Delfis avaldatud <a href=\"http:\/\/www.delfi.ee\/news\/paevauudised\/arvamus\/riik-kas-tootad-pankadele-suisa-tasuta.d?id=33379709\">artiklile<\/a>. Avaldan artikli n\u00fc\u00fcd algkujul siin samuti:<\/p>\n<p>P\u00e4ris mitmed meist on k\u00e4inud riigiametites (aga ka KOVs, edaspidi riik) riigil\u00f5ivu tasumas. Riigil\u00f5ivu tasumisel me oleme puutunud kokku olukorraga, kus tasume lisaks veel pangateenustasusid. Aeg-ajalt selgub, et m\u00f5nes ametiasutuses ei saa \u00fcldse Eesti kroonides maksta, sularahas, teisal v\u00f5etakse vastu piiratud summas sularahamakseid ning suuremad summad tuleb tasuda \u00fclekandega v\u00f5i pangakaardiga. Senini olen kohanud vaid \u00fcht asutust Politsei- ja Piirivalveameti KMA-d, kus saab ka sularahas tasuda kogu summa.<\/p>\n<p>Antud arvamust ajendas mind kirjutama muuseas meie vabariigi \u00d5iguskantsleri Indrek Tederi vastus minule asjas, kus t\u00f5statasin k\u00fcsimuse \u00fches ametis riigil\u00f5ivu tasumisel kehtivate pangateenustasude kohta. Ta vastas minu kaebusele kirjaga 15.07.2010 Nr 7-4\/091924\/1004311. K\u00e4esolevas kirjas ma ei nimeta ameti nime, sest sel pole otseselt t\u00e4htsust, vastuskirjast saab t\u00e4psemalt vaadata. Samuti olen muutnud \u00e4ra teiste asutuste nimed. Kasutan ka l\u00f5ike tema vastusest minule. Vabandan juba ette, kui kogemata eksin tsiteerimisreegli vastu.<\/p>\n<p><span style=\"font-weight:bold;\">Natuke tausta<\/span><br \/>Tasudes riigil\u00f5ivu \u00fclekandega tuleb t\u00f5en\u00e4oliselt tasuda t\u00e4iendavalt teenustasu. Peame meeles, et nii m\u00f5neski asutuses vaid \u00fclekandega saabki tasuda. V\u00f5ime ju v\u00e4ita, et pangad v\u00f5imaldavad ka tasuta makseid, aga seal taga on kuumaksed, mis on siis kohustuslikud. Tsiteerin: &#8220;K\u00f5ikides xxx-s on &#8230; saadud teabe j\u00e4rgi v\u00f5imalik kohapeal tasuda riigil\u00f5ivu ka internetipanga teel. Sellel otstarbel on nt xxx-s 2 \u00fcldkasutuses olevat ID-kaardi lugejaga varustatud arvutit. Ligip\u00e4\u00e4s on loodud kaheksale internetipanga keskkonnale \/-\/ T\u00e4iendavat teenustasu internetipanga kasutamise eest xxx-le maksma ei pea&#8221;. Ma t\u00e4nan ametit selle eest, et ta on loonud vastavad internetit\u00f6\u00f6kohad, see on mugav. Kas ma pean t\u00f5esti minema, seisma meeletu aja \u00e4ra, saama teada riigil\u00f5ivu summa ning siis minema seda maksma ja p\u00e4rast uuesti minema, v\u00f5tma numbri ning n\u00e4itama, et riigil\u00f5iv on tasutud? V\u00f5i peaks maksma riigil\u00f5ivu hoopis enne \u00e4ra, kui minna asju ajama? Ka v\u00f5imalus, aga inimesena eelistan maksta alles siis, kui tulemust juba n\u00e4en.<\/p>\n<p><span style=\"font-weight:bold;\">Asjad k\u00e4ivad nii<\/span><br \/>Mis on aga huvitav: tasudes pangakaardiga tuleb tasuda erinevalt s\u00f5ltuvalt pangast, \u00d5iguskantsler selgitas v\u00e4lja: &#8220;nt \u00fche panga deebetkaardiga maksmisel 3 krooni, teise panga deebetkaardiga maksmisel 9 krooni (teiste pankade deebetkaardiga maksmise korral v\u00f5ivad hinnad olla erinevad). Samuti v\u00f5tab xxx suuremaid kui 100 krooniseid sularahamakseid vastu kolmas pank v\u00f5i \u00fcks  kindlustusmaakler. Selle eest v\u00f5etakse teenustasu 30 krooni.&#8221; Ja miks tuleb tasuda pangale? Seet\u00f5ttu, kallid lugejad, et &#8220;Nimelt t\u00e4idetakse pangakaardi abil tehtav maksekorraldus krediidiasutuse ja maksja vahelise v\u00f5la\u00f5igusliku lepingu alusel. T\u00e4psemalt on tegemist V\u00d5S \u00a7-s 709 l\u00f5ikes 1 m\u00e4\u00e4ratletud makseteenuse lepinguga, st lepinguga, millega makseteenuse pakkuja (kelleks on \u00fcldjuhul krediidiasutus) kohustub tegema maksja korraldusel makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses nimetatud maksetehinguid1, makseteenuse pakkuja klient aga maksma selle eest tasu. Ka V\u00d5S \u00a7 725 lg 6 s\u00e4testab, et maksekorralduse t\u00e4itmisel peab maksja tasuma tema makseteenuse pakkuja poolt n\u00f5utavad tasud.&#8221; ning &#8220;Eelnimetatud teenustasud laekuvad k\u00f5ik vahetult pankadele, need on kehtestatud vastavalt pankade hinnakirjale ning xxx teenustasu riigil\u00f5ivu maksmise eest ei saa.&#8221;<\/p>\n<p>Sularahavedu (meie valitsuse m\u00e4\u00e4rusega m\u00e4\u00e4ratud Raha ja v\u00e4\u00e4rtpaberite veo kord ), mida meie ametid peavad tegema, on kulukas. Vajalik on turvat\u00f6\u00f6taja juuresolek ning turvat\u00f6\u00f6tajaks lihtsalt lepingu s\u00f5lmimise v\u00f5i k\u00e4skkirjaga (vt Avaliku teenistuse seadust), ei saa. Samuti on sularahavedu ohtlikum, sest turvat\u00f6\u00f6taja tervis v\u00f5ib ohtu sattuda.<br \/>Nii et me oleme olukorras, kus ametid sularaha vastuv\u00f5tmisel seavad ohtu inimese elu. See on riigil\u00f5ivu sees. Samas \u00fclekandel ning kaardimaksel ametid ei sea otseselt ohtu kellegi elu, aga selle ohutuse eest peavad tasuma kliendid t\u00e4iendavalt teenustasu ehk \u00fclekanded ei ole riigil\u00f5ivu sees. \u00dchel puhul tasudes on tasumistasu riigil\u00f5ivu sees, teisel puhul mitte. Saaks aru, kui tuleks maksma mingi erilise Eestis v\u00e4helevinud kaardiga.<\/p>\n<p><span style=\"font-weight:bold;\">Riik teeb tasuta t\u00f6\u00f6d?!<\/span><br \/>Kaardimaksed v\u00f5tab vastu ameti enda t\u00f6\u00f6taja. Kellele teenustasuraha l\u00e4heb? Pangale. Kes v\u00f5tab teenustasu vastu ehk vahendab teenustasu? Amet. Amet, kes korjab riigil\u00f5ivu. Miks amet vahendab seda teenustasu? Kas nad vahendavad seda tasuta? Kui tasuta, siis miks? Kas ametid saavad teenustasude vahendamise eest tasu? Nad ju peavad juhendama ja olema kannatlikud, kui tekivad tehnilised t\u00f5rked ning saavad ka klientide k\u00e4est pahandada. Ja nagu mainis \u00d5iguskantsler panga \u00f5iguse kohta, nii on ka ametil \u00f5igus saada tasu &#8220;Ka V\u00d5S \u00a7 28 lg 1 s\u00e4testab, et majandus- v\u00f5i kutsetegevuses s\u00f5lmitud lepingute puhul eeldatakse, et need on tasulised.&#8221; Minu teada on sellised lepingud era\u00f5iguslikud, mitte haldus\u00f5iguslikud, kus on ka h\u00fcvitis vaeva eest etten\u00e4htud. Kui nad n\u00fc\u00fcd saavad tasu, siis&#8230; meie ametid saavad tasu selle eest, et nad meile t\u00e4iendavaid kulutusi peale panevad, inimesi ohtu seavad. Nii et \u00fchelt v\u00f5i teiselt poolt vaadates on asi minu arvates probleemne.<\/p>\n<p><span style=\"font-weight:bold;\">Inimesed jt on riigile t\u00fclikas element<\/span><br \/>J\u00e4\u00e4b mulje, nagu oleks ametitele riigil\u00f5ivustatud toimingute tegemine vastumeelne, et nad iga hinna eest \u00fcritavad t\u00e4iendavaid kulutusi kliendi kaelale j\u00e4tta. Meenutan, et riik on ise need riigil\u00f5ivu m\u00e4\u00e4rad kehtestanud ning antud toimingud riigil\u00f5ivustanud. Mina isiklikult ei ole enne n\u00e4inud, et auto minult n\u00f5uaks juhiluba v\u00f5i eksamite tegemist, samuti, et riigipiir minult n\u00f5uaks isikutunnistust, ikka on need teised inimesed olnud, kes neid dokuente, protseduure n\u00f5uavad. Seda erinevalt toidust, ilma milleta ma elada ei saa ning ometi toidupoed ei v\u00f5ta minult teenustasu toidu ostmisel, kuigi ma ilma toiduta elada ei saa. Riik on kehtestanud kunstlikud riigil\u00f5ivustatud toimingud ilma milleta saaks ka hakkama ja n\u00f6\u00f6rib sajaga, samas kui erasektor on aitab elada ning tuleb kliendile igati vastu. Valgemaid ja mustemaid lambaid on m\u00f5lemal poolel.<\/p>\n<p><span style=\"font-weight:bold;\">Kuidas edasi?<\/span><br \/>Ma teen ettepaneku, et riigil\u00f5iv ikka sisaldaks endas k\u00f5iki toiminguid, nagu \u00fctleb ka riigil\u00f5ivuseadus \u00a7 4 lg 1 Riigil\u00f5ivum\u00e4\u00e4r kehtestatakse l\u00e4htuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest (kulup\u00f5him\u00f5te) ning kui sellest j\u00e4\u00e4b v\u00e4heks, siis lg 2 toimingu eesm\u00e4rgist, sellest saadavast h\u00fcvest ja kaalukast avalikust huvist, eelk\u00f5ige sotsiaal- ja majanduspoliitilistest kaalutlustest l\u00e4htuvalt v\u00f5ib riigil\u00f5ivum\u00e4\u00e4ra kehtestada kulup\u00f5him\u00f5ttest erinevalt. Teenustasud on minu arvates lahutamatud osad riigil\u00f5ivu tasumisel, seda eriti olukorras, kus sularahas makset teha ei \u00f5nnestu v\u00f5i sularahavedu on isegi kulukas.<\/p>\n<p>Riigil \u00f5nnestuks teha hanked ning saada makseterminalid just erasektori moodi kasutamiseks, ma arvan v\u00e4ga odavate teenustasudega v\u00f5rreldes erasektoriga. Kes see pankadest ikka tahab sellisest lepingust ilma j\u00e4\u00e4da?<\/p>\n<p>On enne seadusi muudetud, saab ka n\u00fc\u00fcd muuta, et asjad oleksid aetud h\u00e4sti.<\/p>\n<p>Ootan arvamusi\/ettepanekuid, kuidas asju ajada ning mida ette v\u00f5tta.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>T\u00e4nan k\u00f5iki lugejaid kaasaelamise eest minu Delfis avaldatud artiklile. Avaldan artikli n\u00fc\u00fcd algkujul siin samuti: P\u00e4ris mitmed meist on k\u00e4inud riigiametites (aga ka KOVs, edaspidi riik) riigil\u00f5ivu tasumas. Riigil\u00f5ivu tasumisel me oleme puutunud kokku olukorraga, kus tasume lisaks veel pangateenustasusid. Aeg-ajalt selgub, et m\u00f5nes ametiasutuses ei saa \u00fcldse Eesti kroonides maksta, sularahas, teisal v\u00f5etakse vastu [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-209","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uncategorized"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/209","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=209"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/209\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=209"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=209"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=209"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}