Praegu on masu (majandussurutise) aeg ja t\u00f6\u00f6taja, kes on lapsepuhkusel, soovib kasutada oma \u00f5igust t\u00f6\u00f6d teha ning tahab t\u00f6\u00f6le minna. K\u00f5ik on v\u00e4ga tore, kuni peab lapse t\u00f6\u00f6ajaks kuhugi hoiule andma. N\u00fc\u00fcd hakkab \u201cl\u00f5bu\u201d pihta. Lasteaedades pole kohti. Tihti pannakse lasteaedadesse kohad (v\u00e4hemalt Tallinnas) kinni juba lapse s\u00fcnni j\u00e4rgselt. Pole kindel, kas saab kohta. Pidevalt on ka meedias juttu, kuidas lasteaiad on \u00fclekoormatud, r\u00fchmad tehakse \u00fcle normide suurteks jne jne. Mis siis teha? Paneme lapse eralasteaeda v\u00f5i p\u00e4evahoidu. Aga see maksab. Mitte, et linna lasteaed ei maksaks, aga see maksab rohkem. Sellist raha aga lapsevanemal pole. Hea k\u00fcll, ta v\u00f5ib taodelda riigitoetust. Aga see ei kata neid kulutusi. Inimene r\u00e4\u00e4gib loo oma ettev\u00f5tjale ning too saab asjast aru, vaatab hinda ja oleks isegi n\u00f5us v\u00e4lja k\u00e4ima selle raha, t\u00f6\u00f6taja on ju hea ning h\u00e4id t\u00f6\u00f6tajaid tuleb hoida, aga… Riik k\u00fcsib selle abi andmise eest erisoodustusmaksu, mis lisab hinnale umbes 70 %. Lihtsustatult \u00f6eldes k\u00e4sitletakse sellist abi nagu palka, aga selle erinevusega, et ei pea maksma t\u00f6\u00f6tukindlustusmakseid ega kohustuslikku pensionikindlustust. Paljud v\u00e4rsked emad on selles vanuses, kes peavad sundkorras liituma kohustusliku pensionikindlustusega. Kuna aga ei pea maksma neid makseid, siis ei loeta ka seda palgaks ning ei teki t\u00f6\u00f6tajal v\u00f5imalust saada k\u00f5rgemat puhkuseraha, t\u00f6\u00f6tuskindlustush\u00fcvitist vms.
Ma pakuks v\u00e4lja, et riik seadusandjana, v\u00f5iks selle olukorra lahendada j\u00e4rgmiselt: v\u00f5imaldada n\u00e4iteks poole palgafondi ulatuses (palgafond koosneb siis netopalgast ning kohustuslikest maksudest nagu eelmainitud t\u00f6\u00f6tus-, pensionikindlustusmakse, tulumaks ja sotsiaalmaks) lubada n\u00f6 maksuvabasid toetamisi. Sellega lahendaks riik ka omapoolse toetamise \u2013 kui ettev\u00f5tja maksab kinni, siis pole ju vaja toetust maksta.
Kusjuures sellist toetamisv\u00f5imalust saaks laiendada millele iganes, kus tasutakse otse kauba v\u00f5i teenuse eest (st mitte t\u00f6\u00f6tasu, k\u00e4sunditasu jms f\u00fc\u00fcsilisele isikule makstav raha). Sellega saaks toetada paljude laste huvikoole, tasuda nt suvaliste inimeste \u00fc\u00fcriv\u00f5lgnevusi. Inimesed, ettev\u00f5tjad, tahavad aidata. Aga neil ei lasta aidata. Jutt, et saavad ju k\u00fcll aidata, lihtsalt peavad maksma 70 % juurde, see on minu arvates lihtsalt targutus.
N\u00fc\u00fcd tekib k\u00fcsimus, et aga \u00e4kki n\u00f6 pikendatakse palka. Las pikendavad. Kui inimene on n\u00f5us, et temalt v\u00f5etakse \u00f5igus oma raha \u00fcle otsustadas (muidu saaks ta ju selle v\u00f5rra rohkem t\u00f6\u00f6-, k\u00e4sundi- jms tasusid, millelt arvestatakse sarnaselt makse), las ta annab siis selle \u00e4ra. Vaba maa, vaba riik, vabariik. Meie seadusloome eeldab, et inimestel on v\u00f5imalus vabalt otsustada. Muidugi ei saa minna vabadusega hulluks, seet\u00f5ttu on seaduseid vaja, et m\u00f5ningaid \u00f5igusi-kohustusi paika panna. Seet\u00f5ttu ma pakungi v\u00e4lja umbes poole palgafondist. Loomulikult v\u00f5ib see kujuneda suuremaks v\u00f5i ka v\u00e4iksemaks, aga pigem suuremaks. N\u00fc\u00fcd v\u00f5ib tulla see v\u00e4ide, et ettev\u00f5tja ei pakugi rohkem t\u00f6\u00f6tasu, kui miinimumt\u00f6\u00f6tasu, vaid v\u00f5imalusi k\u00e4ia ja nautida elu, peaasi, et t\u0161ekid on olemas. V\u00f5i et ettev\u00f5tja hakkab oma nn lehmalellepoegi hoopis toetama t\u00f6\u00f6tajate asemel.
V\u00f5tame v\u00e4ite, kus ettev\u00f5tja ei pakugi rohkem t\u00f6\u00f6tasu, kui miinimumt\u00f6\u00f6tasu, vaid v\u00f5imalusi k\u00e4ia ja nautida elu, peaasi, et t\u0161ekid on olemas. Samas seda saab ka praegu juhtuda. Aga ikka v\u00f5etakse t\u00f6\u00f6le inimesi ka k\u00f5rgema ja palju k\u00f5rgema suisa, t\u00f6\u00f6tasu eest, kui seda on miinimumtasu. Miks peaks tulevikus asi teistmoodi olema? Kindlasti keskmine tase langeb, aga kas t\u00f6\u00f6taja kaotab sellest midagi? Nojah, kaotab k\u00fcll, ta ei saa ju nii palju enam t\u00f6\u00f6tuskindlustush\u00fcvitist, pensioni jms. Samas, kui palju on neid inimesi, kes on n\u00f5us, et nende otsustus\u00f5igus, mida oma t\u00f6\u00f6tasuga peale hakata piiratakse vaid miinimumtasu peale? Ma arvan, et inimestele ikka meeldib ise otsustada. Ma arvan, et ma k\u00fcll ei tahaks, et keegi v\u00f5\u00f5ras liiga palju teaks v\u00f5i suisa otsustaks, mis majoneesi ma poest ostan (h\u00fcvitaks t\u0161ekkide alusel) v\u00f5i millele muule mu raha kulub. See paneb paika, et t\u00f6\u00f6tasud k\u00fcll langeks, aga mitte liiga. \u00dctleme, et mitte h\u00e4irivalt arvestades h\u00fcvesid, mis kaasnevad.
Kuna minu m\u00f5ttes k\u00f5ik k\u00e4ib l\u00e4bi raamatupidamisest ning toetuste summad ning saajad peaks igakuiselt deklareerima isikuliselt, siis j\u00e4\u00e4vad andmed kuhugi nt maksuameti andmebaasi. Teiseks arvestatakse toetused maha riigi poolt antavatest toetustest. See paneb paika, et inimene ei v\u00f5taks fiktiivseid toetusi ning ka distsiplineerib oma toetuste kasutamist. Vaatame asja positiivset poolt. Kuna ettev\u00f5tja, maksis omast taskust kulu kinni, siis pole riigil vaja enam h\u00fcvitada mitmeid kulutusi. Mist\u00f5ttu l\u00e4heb saamata j\u00e4\u00e4nud maksutulu kohe \u00f5igesse kohta. Veelgi, me s\u00e4\u00e4stame raha. Teatavasti v\u00f5tab iga vahendaja oma osa. Nii ka meie ametnikud. Nad tahavad \u00f5igustatult oma t\u00f6\u00f6 eest tasu saada. Tasu tuleb aga erasektorist, k\u00f5igi teiste k\u00e4est, kes ei t\u00f6\u00f6ta otseselt riigile, riigitellimusel jne. Kui riik toetaks, siis vaid h\u00e4davajalikes toimingutes. Hoiame kokku mitmete ametnike arvelt, sest neil pole vaja enam selliste asjadega tegeleda ning saavad teha vajalikumaid t\u00f6id.
Pealegi, kuna palgakulud v\u00e4henevad, siis v\u00e4henevad ka kaupade-teenuste hinnad ning l\u00f5puks v\u00f5idame me k\u00f5ik.
V\u00f5ib ka juhtuda, et ettev\u00f5tja hakkab oma nn lehmalellepoegi hoopis toetama t\u00f6\u00f6tajate asemel. V\u00f5tame asja sellest k\u00fcljest, et neid toetaks ta nagunii, aga n\u00fc\u00fcd avaneb v\u00f5imalus ka t\u00f6\u00f6tajatel ja teistel osa saada ettev\u00f5tja lahkusest.
Mainisin enne, et t\u00f6\u00f6tasude v\u00e4henemisega v\u00e4henevad toetused, pensionid jms. Aga kes \u00fctleb, et sellised asjad on garanteeritud? Just hiljuti, aasta-kaks tagasi l\u00e4ks meie riik rahapuuduse t\u00f5ttu pensionis\u00fcsteemi kallale. S\u00fcsteemi kallale, mida reklaamiti kui kaljust kindlamat. K\u00f5rgkoolid teavad ka h\u00e4sti, mis nende rahastamisega toimus. Poole aasta pealt otsustati, et aitab, hakkate v\u00e4hem raha saama. Lisaks n\u00f5uame tagasi, hea k\u00fcll, ainult v\u00e4hendame, juba aasta alguses v\u00e4lja makstud-lubatud raha. Kuna see on aga \u00e4ra kulutatud, siis see-eest v\u00e4hendame veelgi niigi v\u00e4hendatud raha. Nii et pole just v\u00e4ga kindel s\u00fcsteem. Mitte, et riik n\u00fc\u00fcd halb oleks, aga lihtsalt ajad on sellised, mis toovad kaasa korrektuure (iseasi, kui \u00f5igeid). Korrektuure tuleb aga tulevikus veel mitmeid.
Korrektuuride vajadus tekitab tahes-tahtmata vajaduse, et tuleb ise hakkama saada. Ise suuta. Seet\u00f5ttu p\u00f6\u00f6rame masu aja MaSu ehk Ma Suudan ajaks. Toetame inimeste suutlikkust ise hakkama saada, ilma riigi otsese toeta. Las riik teeb keskkonna, meie sisustame selle.
Kui saavutatakse selline suhtumine, et tee teisele, mis sa tahad, et sulle tehtaks, siis on meie elu varsti palju r\u00f5\u00f5msam.
Soovin meile k\u00f5igile m\u00f5nusat olemist ja paranevaid elun\u00e4itajaid.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Praegu on masu (majandussurutise) aeg ja t\u00f6\u00f6taja, kes on lapsepuhkusel, soovib kasutada oma \u00f5igust t\u00f6\u00f6d teha ning tahab t\u00f6\u00f6le minna. K\u00f5ik on v\u00e4ga tore, kuni peab lapse t\u00f6\u00f6ajaks kuhugi hoiule andma. N\u00fc\u00fcd hakkab \u201cl\u00f5bu\u201d pihta. Lasteaedades pole kohti. Tihti pannakse lasteaedadesse kohad (v\u00e4hemalt Tallinnas) kinni juba lapse s\u00fcnni j\u00e4rgselt. Pole kindel, kas saab kohta. Pidevalt […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-215","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uncategorized"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/215","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=215"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/215\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=215"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=215"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=215"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}