{"id":74,"date":"2019-01-05T15:32:00","date_gmt":"2019-01-05T15:32:00","guid":{"rendered":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/2019\/01\/05\/inimene-hakkab-ka-oma-kulutustelt-kaibemaksu-tagasi-saama\/"},"modified":"2019-01-05T15:32:00","modified_gmt":"2019-01-05T15:32:00","slug":"inimene-hakkab-ka-oma-kulutustelt-kaibemaksu-tagasi-saama","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/2019\/01\/05\/inimene-hakkab-ka-oma-kulutustelt-kaibemaksu-tagasi-saama\/","title":{"rendered":"Inimene hakkab ka oma kulutustelt k\u00e4ibemaksu tagasi saama"},"content":{"rendered":"

<\/p>\n

\nJ\u00e4lgides meie maksus\u00fcsteemi
\nning retoorikat n\u00fc\u00fcd juba ammusest ajast (Mart Laar ja Siim
\nKallas), siis see riik on m\u00f5eldud algusest peale olema
\nvabaturumajanduslik riik.<\/div>\n
\n<\/div>\n
\nVabaturumajanduse p\u00f5him\u00f5te
\non, et iga\u00fcks on jumalasarnane, iga\u00fcks ise otsustab ja vastutab
\nning saab ka tulemi. Alus on ka olemas selleks: inimene on loodud
\nJumala n\u00e4o j\u00e4rgi ja tark inimene uurib Jumala tahet oma tegemistes
\nlisaks matemaatika algt\u00f5dede ja erialaste teadmiste omandamisele.
\nV\u00e4hemalt kindlasti nende k\u00f5rval.<\/div>\n
\n<\/div>\n
\nEelnimetatu ellu viimiseks
\ntuleb viia l\u00e4bi strateegiline uuendus, mis on lihtne, ning andma
\ninimesele m\u00f5ista – sina otsustad, sina vastutad ja sina saad tulemi.<\/div>\n
\n<\/div>\n
\nSelleks strateegiliseks
\nuuenduseks on lubada igal inimesest (f\u00fc\u00fcsilisest isikust)
\nmaksuresidendil tulumaksuvaba m\u00e4\u00e4ra pluss k\u00e4ibemaks ulatuses
\nostudelt k\u00e4ibemaks tagasi k\u00fcsida riigilt ja selle kohta k\u00fcsimusi
\nei k\u00fcsita.<\/div>\n
\n<\/div>\n
\nP\u00fc\u00fcan natuke enam lahti
\nkirjutada. Nimelt on majandusest teada t\u00f5de, et tulud miinus kulud
\nv\u00f5rdub kasum. Juriidiliste isikute (p\u00f5him\u00f5tteliselt loe: \u00e4ri\u00fching)
\npuhul on see elementaarne t\u00f5de ning ettev\u00f5te saab oma ettev\u00f5tlusega
\nseotud ostudelt k\u00e4ibemaksu tagasi k\u00fcsida, tingimusel, et ta paneb
\nm\u00fc\u00fcgihinnale k\u00e4ibemaksu peale. Riik m\u00f6\u00f6nab, et k\u00e4ibemaksu
\nkogumine ilma tagastamiseta p\u00e4rsib ettev\u00f5tlust. Seda sama p\u00f5him\u00f5tet
\nrakendab riik ka tulule. Tervet tulu \u00e4ri\u00fchingu puhul ei maksustata
\ntulumaksuga, \u00fcksnes tulule, mis \u00fcletab kulusid ning seda
\nnimetatakse kasumiks. Eestis l\u00fckatakse seda veel dividendide
\nv\u00e4ljamaksmise hetkele, kui v\u00e4lja j\u00e4tta pangad, kes n\u00fc\u00fcd maksavad
\nmingi osa kohe \u00e4ra. Riik saab aru, et maksud pigem p\u00e4rsivad
\nettev\u00f5tlust. Kui ettev\u00f5tlus on p\u00e4rsitud, siis pole v\u00f5imalik
\ntegutseda ja leiba teenida.<\/div>\n
\n<\/div>\n
\nMina v\u00e4idan, et seda sama
\nv\u00f5tet tuleb kasutada ka inimese puhul. Inimene peab, nimelt, esmalt
\nperele, aga palju ka t\u00f6\u00f6andjale-koost\u00f6\u00f6partnerile ning l\u00f5puks
\nmidagi ka riigile panustamiseks tegema kaudseid aga h\u00e4davajalikke
\nkulutusi – toit, transport, meelelahutus jm. Esialgu rakendaks seda
\nvabastust sellele 500-le eurole, mis meil on praegu tulumaksuvaba.
\nTavap\u00e4raselt kui osta poest kuus 600 euro eest kaupa, siis sellest
\nk\u00e4ibemaksu osa on 100 eurot ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud 500 loetakse poe tuluks.
\nSeda m\u00f5tlengi 500 pluss k\u00e4ibemaks all, mille pealt on inimesel
\n\u00f5igus k\u00e4ibemaks tagasi k\u00fcsida riigilt. Riik maksab tagasi
\nmaksimaalselt 100 eurot kuus ostudelt, mille inimene on teinud
\n(iseasi, kas maksta j\u00f5udnud, nt kui ostis j\u00e4relmaksuga). Riik
\nteatud m\u00f5ttes arvestab juba praegu, et v\u00e4hemalt 500 eurot on
\nkulutuste osa ning v\u00f5tab v\u00e4hem maksu. Loogiline on see ka
\nk\u00e4ibemaksu alt vabastada, sest see on samuti universaalne maks
\nerinevalt aktsiisist.<\/div>\n
\n<\/div>\n
\nMiks see on vajalik?<\/div>\n
    \n
  1. \n
    \n500 eurot inimese
    \n kohta on t\u00e4nap\u00e4eval m\u00f5istlik minimaalne kulu, et inimene lihtsalt
    \n elus p\u00fcsiks. V\u00f5ib ka \u00f6elda, et kui inimene elus pole, siis pole
    \n sel ettev\u00f5tluse arendamisel \u00fcldse mingit m\u00f5tet – ettev\u00f5tlus peab
    \n toetama inimest, mitte vastupidi. Kuna ka riik on loodud inimesele,
    \n siis peab riik igati toetama inimese elu ja toimetamist.<\/div>\n<\/li>\n
  2. \n
    \nSelle sammu v\u00e4\u00e4rtus
    \n on k\u00f5ige enam 1,5 miljardit eurot t\u00e4iendavat raha majandusse
    \n aastas, mis tuleb praeguste maksulaekumiste arvelt. 1,2 miljonit
    \n inimest x iga kuu 100 eurot kokkuhoidu on 120 miljonit kuus ehk 1,44
    \n miljardit aastas. See on see maksimaalne summa, mille me praegu
    \n sundkulutustelt riigile anname, sest juba praegu on osad kulutused
    \n k\u00e4ibemaksuvabad, nt korteri \u00fc\u00fcr selle \u00fc\u00fcrimisel.<\/div>\n<\/li>\n
  3. \n
    \nT\u00f6\u00f6andjatel v\u00e4heneb
    \n palgasurve. Palga t\u00f5stmine ei peaks olema eesm\u00e4rk omaette, ikka
    \n \u00fclej\u00e4\u00e4k peaks olema. Selle idee j\u00e4rgi saab \u00fclej\u00e4\u00e4gi v\u00e4hema
    \n maksukoormuse abil.<\/div>\n<\/li>\n
  4. \n
    \nV\u00e4hem inimesi peab
    \n tulema lihtsalt elluj\u00e4\u00e4mise eesm\u00e4rgil toimetulekutoetust
    \n taotlema. V\u00e4ga palju uusi t\u00f6\u00f6kohti, mis omakorda v\u00e4hendab
    \n inimeste hulka, kes peavad toimetulekutoetust taotlema. Muidu tuleks
    \n raha tagasi riigihangete kaudu, mis on aga piiratud seltskond
    \n saajaid.<\/div>\n<\/li>\n
  5. \n
    \nVabaturumajandus
    \n hakkab \u00f5itsele, sest ostetakse seda, mida tahetakse, aga mitte mida riik
    \n riigihanke korras v\u00f5i ametnikelt saadavate tegevuste n\u00e4ol ette
    \n m\u00e4\u00e4rab.<\/div>\n<\/li>\n
  6. \n
    \nRiik saab \u00fcheselt
    \n selgeks, et inimene ei ole riigi ees aruandekohustuslane, et mida
    \n inimene endale ostab. Inimene samuti saab sama asja selgeks. Kuna
    \n k\u00fcsimusi ostude sisu kohta ei k\u00fcsita, ei tohigi k\u00fcsida, \u00fcksnes
    \n pistelised kontrollk\u00fcsimused pettuste v\u00e4hendamise tarvis
    \n koondsummade osas \u00fche t\u0161eki l\u00f5ikes (algsumma, k\u00e4ibemaks ja
    \n l\u00f5ppsumma), siis inimene ei pea p\u00f5hjendama, miks ta ostis nt
    \n pardikujulise kuldklotseri. Tahab n\u00e4lgib ja ostab pardikujulise
    \n kuldklotseri.<\/div>\n<\/li>\n
  7. \n
    \nDeklaratsioonivormid
    \n on meil olemas, natuke vaja vaid t\u00e4iustada (osade v\u00e4ljade t\u00e4itmine
    \n tehniliselt blokeerida m\u00f5tetute probleemide v\u00e4ltimiseks).<\/div>\n<\/li>\n
  8. \n
    \nTegemist pole
    \n kodanikupalgaga, mis t\u00e4hendab, et pistelise kontrolli k\u00e4igus
    \n avastatud v\u00f5ltsitud andmed toovad raha riigile tagasi.<\/div>\n<\/li>\n
  9. \n
    \nKompensatsiooniks
    \n saab enam inimesi t\u00f6\u00f6d ning palga suurenemisel maksuvabastus enam
    \n ei suurene, mis t\u00e4hendab, et sealt hakkab riik raha tagasi juba
    \n teenima.<\/div>\n<\/li>\n
  10. \n
    \nMida me sellega
    \n lisaks saame? V\u00e4lismaalased, turistid, maksavad kokkuv\u00f5ttes
    \n kaudset eksprodimaksu, kuna kuna neile ei rakendu k\u00e4ibemaksu
    \n tagasik\u00fcsimis\u00f5igust.<\/div>\n<\/li>\n<\/ol>\n
    \n<\/div>\n
    \nK\u00e4ibemaksu vabastuse puhul
    \non inimese enda valik, kas ta k\u00fcsib k\u00e4ibemaksu tagasi Guccilt,
    \nmakaronidelt, kommunaalkuludelt v\u00f5i k\u00f5igelt korraga – ostis ta
    \nselle endale, kinkis vennale v\u00f5i lubas s\u00f5brannal kasutada oma
    \nk\u00e4ibemaksuvabastust. L\u00e4hme ses m\u00f5ttes \u00e4\u00e4rmusesse, et kui ta
    \ntahab, v\u00f5ib ka t\u00f6\u00f6andjale (v\u00f5i koost\u00f6\u00f6partnerile) kinkida oma
    \nvabastuse esitades tema t\u0161ekid enda nimel v\u00e4hendades enda
    \nv\u00f5imalusi. Peaasi, et t\u0161ekid (arved) on olemas ning neid kasutab
    \nvaid \u00fcks inimene korraga (vajadusel v\u00f5ib ka jaotada ostud sama arve
    \npeal alaarvete moodustamise teel nt). Igal \u00fchel v\u00f5ivad vajadused
    \nolla erinevad ja mis see otseselt teiste asi ongi – teised ju ei
    \nvastuta olulisel m\u00e4\u00e4ral tema eest isegi mitte praegu.<\/div>\n
    \n<\/div>\n
    \nKohad, kust riik teenib raha
    \ntagasi.<\/div>\n
      \n
    1. \n
      \nKui tulevane lisaraha
      \n ostudeks on 1,5 miljardit, siis k\u00e4ibemaks on sellest u 0,3
      \n miljardit. T\u00e4hendab ettev\u00f5ttele j\u00e4\u00e4b 1,5-0,3=1,2 miljardit oma
      \n kulude katteks. \u00dclej\u00e4\u00e4nud 1,2 miljardist omakorda 0,3 miljardit
      \n v\u00f5i enam j\u00e4\u00e4b Eestisse (marginaal 25% l\u00f5pphinnast nt), millest
      \n makstakse l\u00f5puks u 0,15 miljardit maksudeks (kohe v\u00f5i l\u00e4bi
      \n allhankijate t\u00f6\u00f6tajate).<\/div>\n<\/li>\n
    2. \n
      \nTuues tootmise kohe
      \n algetapist Eestisse tagasi, on eelarvele kaotus u 0,5 miljardit,
      \n kuna kogu raha, see 1,2 miljardit peale seda kui riik oma k\u00e4ibemaksu
      \n k\u00e4tte sai, j\u00e4\u00e4b Eestisse ja alles peale maksude maksmist, u 0,6
      \n miljardit, liigub osa v\u00e4lja (turismireisid jms). Riik saab siis 0,9
      \n miljardit tagasi. See 0,6 miljardit l\u00e4heks v\u00e4lismaale ka siis, kui riik selle
      \n peat\u00f6\u00f6v\u00f5tjate kaudu rahvale tagastab. Peat\u00f6\u00f6v\u00f5tjad on aga
      \n enamasti keskmisest varakamad, kellele p\u00e4ikesereisid on
      \n tavalisemad. N\u00fc\u00fcd aga j\u00e4\u00e4b see raha \u00fchtlasemalt k\u00e4tte, mis
      \n t\u00e4hendab, et p\u00e4ikesereiside peale vast nii suur protsent enam ei
      \n kulu riigieelarve kulutustest.<\/div>\n<\/li>\n
    3. \n
      \nSisuliselt v\u00f5ime
      \n kaotada \u00e4ra k\u00e4ibemaksuerisused ning turistid jt mitte meie
      \n maksuresidendid (lihtsalt \u00f6eldes, et alaline elukoht pole Eesti)
      \n maksavad ikka meie k\u00e4ibemaksu, mis koguneb riigile.<\/div>\n<\/li>\n
    4. \n
      \nV\u00e4iksemad
      \n toimetulekutoetused. Neid vahendavad sotsiaalametnikud v\u00f5ib
      \n enamikus rahus koondada. Iga koondatud ametnik on 1000 v\u00f5i enam
      \n eurot v\u00f5itu kuus, mis kompenseerib 10 inimese tagastussumma
      \n automaatselt.<\/div>\n<\/li>\n
    5. \n
      \nKuna lihtsatest
      \n inimestest \u00fcmbrikupalgalised tahavad k\u00f5iki h\u00fcvesid omale k\u00e4tte
      \n saada, siis saab j\u00e4lgida ka deklareeritud tulusid ja k\u00e4ibemaksu
      \n tagasin\u00f5udeid ning oluliste ebak\u00f5lade puhul hakata “uurima
      \n elu”.<\/div>\n<\/li>\n<\/ol>\n
      \n<\/div>\n
      \nLastele kui tulu
      \nmitteteenijatele rakendatakse sama m\u00e4\u00e4ra, mis vanematele. Sellega
      \nsaame j\u00e4tkata tuntud p\u00f5him\u00f5ttega – k\u00f5ik maksu all (tulu- ja
      \nk\u00e4ibemaksu) v\u00f5i -vaba, millest praegu paraku leiame ka erandeid ja
      \neks neid j\u00e4\u00e4b mingil m\u00e4\u00e4ral ka olema.<\/div>\n
      \n<\/div>\n
      \nSelle k\u00e4igus keegi v\u00f5ib
      \nsaada k\u00e4ibemaksu tagasi enam, kui on tulu teeninud. Olgu, ju ta on
      \nselleks kasutanud teise rikkust. Kingitused inimeselt inimesele v\u00f5i
      \njuriidiliselt isikult f\u00fc\u00fcsilisele (st inimesele) h\u00e4davajaduse
      \nrahuldamiseks olgu samuti erinevate tulumaksude vabad.<\/div>\n
      \n
      \nKokkuv\u00f5ttes on meie
      \nriik rajatud maksustamise ja majanduse m\u00f5ttes vabaturumajandusele.
      \nRiik aga on sellest irdunud ning tuleb tagasi t\u00f5mmata \u00f5igele
      \nrajale, st see hakkab tegelema vaid h\u00e4davajalikuga. Tuleb maksustada
      \nrikkuse tarbimisele v\u00f5tmist (tulu- ja k\u00e4ibemaks nt), aga mitte
      \ntarvitamist ennast (erinevad varamaksud), ja hakata tunnustama
      \nmaksuresidendist inimese vajadust olla elus pere ja edasi t\u00f6\u00f6tamise
      \njaoks ning viia ellu strateegiline muudatus m\u00f5ttemaailmas –
      \nselleks rakendada lisaks senistele maksumeetmetele ka teatud
      \nsummas k\u00e4ibemaksuvabastust ilma k\u00fcsimusi k\u00fcsimata.<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

      J\u00e4lgides meie maksus\u00fcsteemi ning retoorikat n\u00fc\u00fcd juba ammusest ajast (Mart Laar ja Siim Kallas), siis see riik on m\u00f5eldud algusest peale olema vabaturumajanduslik riik. Vabaturumajanduse p\u00f5him\u00f5te on, et iga\u00fcks on jumalasarnane, iga\u00fcks ise otsustab ja vastutab ning saab ka tulemi. Alus on ka olemas selleks: inimene on loodud Jumala n\u00e4o j\u00e4rgi ja tark inimene uurib […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[2],"tags":[],"class_list":["post-74","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-voimumonopol"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/74","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=74"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/74\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=74"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=74"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=74"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}