Praegu on \u00fclal P\u00e4tsi ausamba paigutamine Kuberneri aeda (Toompea lossi k\u00f5rval olevasse parki).
\nMis olid P\u00e4tsi varjupooled, mis panevad m\u00f5tlema, et ehk on tema ausamba asukohaks sobilikum Tallinna Siselinna kalmistu, see kus on ka Aljo\u0161a (Kustunud tuli, Pronksi\u00f6\u00f6 2007 p\u00f5hjustaja).<\/p>\n
Kasutan siin ebakorrektselt, aga kas sisus eksingi?, Venemaad, kui kirjutan ajastu m\u00f5ttes N\u00f5ukogude Liidust. \u00dcheks l\u00e4htekohaks on Tallinna Televisioonis 21.02.2017. a eetris olnud M\u00f5tleme taas, kus Trivimi Velliste diskuteeris \u00fche P\u00e4tsi vastasega. Vaadake seda saadet!<\/p>\n
P\u00e4tsi huvitas Venemaa ja venemeelsus v\u00e4gagi<\/b><\/p>\n
P\u00e4ts ajas 1920ndatel Venemaaga (N\u00f5ukogude Liiduga) kulla\u00e4ri, kus pesi verise kulla puhtaks ehk aitas kaasa Venemaa kulla, millele oli kehtestatud l\u00e4\u00e4nde m\u00fc\u00fcgi keeld, m\u00fc\u00fcgile l\u00e4\u00e4nde, millega rahastas Venemaa tegevust. Ta olla saanud sellega v\u00f5rdlemisi rikkaks.<\/p>\n
P\u00e4tsil oli n\u00e4htavasti soov Venemaaga edaspidigi \u00e4ri ajada. Nii et kui P\u00e4ts kirjutas alla 1939. a-l baaside lepingule, oli tal ka lootus \u00e4ri ajada. Miks poleks pidanud olema arvestades 20 aasta taguseid v\u00f5imalusi?<\/p>\n
P\u00e4ts kehtestas Vabaduss\u00f5jalaste koostatud ja rahva poolt vastu v\u00f5etud p\u00f5hiseaduse alusel kaitseseisukorra, millele andis n\u00f5usoleku ka piisavalt suur arv riigikogu liikmeid, mis justkui muutis otsuse seaduslikumaks. Eks muutiski, v\u00e4hemalt selleks hetkeks. Kas ka sisuliselt oli \u00f5ige? Riigikogu liikmetel oli arvatavasti omakasup\u00fc\u00fcdlik soov j\u00e4tta oma suurus 100 liikmele, p\u00f5hiseaduse j\u00e4rgi oleks tulevased valimised teinud selle koosseisu poole v\u00e4iksemaks.<\/p>\n
P\u00e4ts j\u00e4ttis kaitseseisukorra pikemaks ajaks kehtima, kui oli vaja parteilaste vaheliste suhete normaliseerimiseks. Nimelt olid vapsid ja sotsid l\u00e4inud omavahel k\u00e4sipidi kokku. \u00dchel hetkel oli vapside liikumine \u00e4ra keelatud, nende juht Artur Sirk m\u00f5rvatud ja pinged maha t\u00f5mmatud. Kaitseseisukord aga j\u00e4i. Kas siis oli p\u00f5hjust? Ei n\u00e4e, et oleks olnud.<\/p>\n
P\u00e4ts likvideeris vapside liikumise keelamisega sotside p\u00f5hivaenlase. Aga ta j\u00e4ttis alles sotsid. Mis poliitikat ajasid sotsid? Nemad tahtsid Eestit liita Venemaaga (N\u00f5ukogude Liiduga). Oleks P\u00e4ts lihtsalt likvideerinud vapsid, oleks v\u00f5inud \u00f6elda, et ta soovis riiki rahu saada. Kuna ta aga toetas sotse, siis see n\u00e4itab tema huvi Venemaaga s\u00fcgavaid sidemeid omada.<\/p>\n
Mingi v\u00f5imalus lisaks eelnevale, mis kinnitab tema soovi, oli see, et teda v\u00f5idi \u0161anta\u017eeerida Venemaa poolt tema kunagiste \u00e4ritehingute t\u00f5ttu. Seega ta \u00fchendas meeldiva kasulikuga, allus Venemaa \u0161antaa\u017eile, tekitas \u00e4riv\u00f5imalused ja j\u00e4ttis mulje endast kui ohvrist.<\/p>\n
\nRahvale meeldis P\u00e4ts. T\u00f5esti?<\/b><\/p>\n
P\u00e4ts niisiis likvideeris vapsid. Vapsid seisid iseseisva riigi eest, kel on autoritaarsem juht, aga autoritaarsus oli siiski seotud riigikogu valimistega. Olgu \u00f6eldud, et Trivimi Velliste p\u00f5hjendab P\u00e4tsi tegevust, et ta oligi autoritaarne juht, nagu rahvas tahtis, st rahvas sai tahtmise. Rahvas ei tahtnud kaitseseisukorra kui erandolukorra volitustega juhti igap\u00e4evaseks juhiks, vaid riigikoguga seotud autoritaarse(ma)t juhti. Rahvas valis p\u00f5hiseadusega sellise korra.<\/p>\n
Kas rahvas oli vaba oma arvamust avaldama, v\u00f5i kardeti, kuna vaba meedia oli maha surutud, ka oma arvamust avaldada? Seet\u00f5ttu tulid P\u00e4tsi tervitama ainult tolleaegsed “sallijad”? Nii nagu eelmisel aastal (2016 Tallinnas) Saksa liidukantslerit Merkelit? T\u00f5si, eelmisel aastal oli ka Merkeli-vastane rahvas, kuna oli olemas ka alternatiivmeedia tugi. Aga oli ka julge erakond, keda pole veel suudetud \u00e4ra keelata, EKRE, kes rahvast toestas ja organiseeris. Nii oli rahvas barrikaadidel Merkelit v\u00e4lja vilistamas. Vapsid olid aga keelatud P\u00e4tsi ajal ja temale vastu olev rahvas arvatavasti kartis.<\/p>\n
\nEesti mehed olid v\u00f5itlusv\u00f5imetud P\u00e4tsi arvates<\/b><\/p>\n
Trivimi Velliste v\u00e4itis, et Poola oli just vallutatud. Samas on teada, et Soome oli vaba ja hoolimata m\u00f5ne aasta p\u00e4rast toimunud s\u00f5jast, j\u00e4i ikka vabaks. Osa territooriumi k\u00fcll kaotas. Soome suutis j\u00e4\u00e4da iseseisvaks. Miks Eesti sellist poliitikat ei valinud? Kas P\u00e4tsi erahuvid olid rahva huvidest t\u00e4htsamad? N\u00e4htavasti.<\/p>\n
P\u00e4ts v\u00f5is baaside lepingut allkirjastades justkui vaadata, et ega eestlastest enam v\u00f5itlejat polnud.
\nTa v\u00f5is meie meeste v\u00f5itlusv\u00f5imetust silmas pidada ka N\u00f5ukogude Liitu astumisavaldust allkirjastades (v\u00e4idetavalt oli teda relvaga \u00e4hvardatud, ehk \u00e4hvardatigi). Velliste v\u00e4itis, et P\u00e4ts lootis Saksamaa abile. Kust need eestlased siis j\u00e4rsku v\u00f5itlusvaimu oleks pidanud v\u00f5tma, kui neil seda baaside lepingu ajal polnud?<\/p>\n
\nP\u00e4ts tegi eesti mehed v\u00f5itlusv\u00f5imetuks. V\u00f5i olid nad v\u00f5itlusv\u00f5imelised hoolimata sellest?<\/b><\/p>\n
Kas t\u00f5esti polnud eesti mehed v\u00f5itlusv\u00f5imelised? Miks polnud? Kas seet\u00f5ttu, et P\u00e4ts oli vapside kuritegelikuks kuulutamisega t\u00f5mmanud eestlaste moraali alla? See oli h\u00e4vitav l\u00f6\u00f6k. Kas seet\u00f5ttu, et P\u00e4ts oli vaikiva ajastuga (kaitseseisukorra rahvalik nimi) t\u00f5mmanud eestlaste moraali veel t\u00e4iendavalt alla? Kedagi ei huvitanud enam v\u00f5itlemine, oldi \u00e4ngis. M\u00f5nda n\u00e4htavasti huvitas, sest metsavennad olid, saksa poolele mindi hiljem huviga v\u00f5itlema Venemaa vastu ja mitte huvist saada Saksa osaks.<\/p>\n
Oleks tasunud soomlaste moodi vastu panna, esialgu diplomaatiliselt, aga mitte baaside lepingut s\u00f5lmides. Soomlased seda ei s\u00f5lminud. Miks meie pidime? Meil olid ju soomlastega suhted olemas, infot vast liikus.<\/p>\n
P\u00e4ts v\u00f5is ka m\u00f5neti karta, aga teatud juhtudel tuleb olla lihtsalt julge, sest riik pole ta ainuomand. Vaikival ajastul, kuna sotsid v\u00f5imutsesid, v\u00f5is meedias olla pidevalt info, mis pooldas Venemaad. Olla ka meie riigi seisukoht olnud, et Venemaa on meie peamine partner. Kui P\u00e4ts vaatas meediat, siis v\u00f5is talle j\u00e4\u00e4da mulje, et rahvas justkui toetab teda. V\u00f5ib olla unustas ta \u00e4ra, et ise ta selle olukorra meedias tekitas? \u00c4rihuvid (ja venemeelsus) k\u00e4ivad \u00fcle soovist rahvast ja riiki iseseisvaks j\u00e4tta.<\/p>\n
\nP\u00e4tsi \u00e4risidemed ja lootus \u00e4ri ajada viis Eesti relvitustamiseni ja okupatsiooni<\/b><\/p>\n
P\u00e4ts seega ajas \u00e4ri Venemaa riigistruktuuridega (v\u00f5i nendega seotud isikutega, verise kulla \u00e4ri), hiljem likvideeris poliitikud, kes tahtsid Eesti j\u00e4tta iseseisvaks (vapsid), samal ajal toetas poliitikuid, kellele meeldis, et Eesti liituks Venemaaga (sotsid), relvitustas eestlased (baaside leping) ja l\u00f5puks vormistas Eesti Venemaa osaks (astumise N\u00f5ukogude Liitu).<\/p>\n
Miks P\u00e4ts ei proovinud Eestit j\u00e4tta iseseisvaks? Sellise taustaga inimene, kuna ta oli Eesti esimene president t\u00e4nases m\u00f5istes, isegi peaminister, siis on talle ausammas p\u00f5hjendatud, aga selle asukohaks sobib Aljo\u0161a kui m\u00f5ttekaaslase l\u00e4hedus Tallinna Siselinna kalmistul.<\/p>\n
PS! Huvitaval kombel toetab Trivimi Velliste Konstantin P\u00e4tsi, kes on seotud Venemaa toetamisega selle verise kulla ebaseadusliku pesemisega, ning n\u00fc\u00fcd 20 aasta eest toetas (v\u00e4hemalt ei vaielnud vastu) oma erakonnakaaslast Mart Laari, kes tegeles rubla\u00e4riga (kes ise s\u00f5imas ja s\u00f5imab j\u00e4tkuvalt venelasi) ja j\u00e4lle oli seotud Venemaa v\u00f5imuringkondadega (vaevalt et need asjast ei teadnud, kuigi Venemaa keskpank oli justkui vastu tehingule). Trivimi Velliste kohe oskab lemmikuid leida.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Praegu on \u00fclal P\u00e4tsi ausamba paigutamine Kuberneri aeda (Toompea lossi k\u00f5rval olevasse parki). Mis olid P\u00e4tsi varjupooled, mis panevad m\u00f5tlema, et ehk on tema ausamba asukohaks sobilikum Tallinna Siselinna kalmistu, see kus on ka Aljo\u0161a (Kustunud tuli, Pronksi\u00f6\u00f6 2007 p\u00f5hjustaja). Kasutan siin ebakorrektselt, aga kas sisus eksingi?, Venemaad, kui kirjutan ajastu m\u00f5ttes N\u00f5ukogude Liidust. \u00dcheks […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":0,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[3],"tags":[],"class_list":["post-99","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-nadalauudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/99","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=99"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/99\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=99"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=99"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/jannotults.ee\/index.php\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=99"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}