28. oktoober – 03. november 2013. a

Kuna minu taust on ettevõtlus ja maksud, siis paratamatult jäävad minu huviorbiiti rohkem maksudega seotud teemad. Siia rubriiki ma suunan lühemad kokkuvõtted teemadest. Pikematest teen pigem eraldi postitused.

Käibemaksupettused ja nendega võitlemine
Maksu- ja tolliameti juht: järgmise aasta prioriteet on käibemaksupettused. Minu hinnangul on Eestis kaks probleemi  (lisaks paljudele muudele) – käibemaksupettused ja nende pettustega võitlemine. Üks on arusaadavalt probleem, aga teine on ka probleem. Nimelt võidelda saab pättidega võideldes ja kõikidega võideldes. Praegu on MTA ja Rahandusministeerium valinud kõikidega võitlemise tee. Riigikogus aga ei võeta ka vastu seadusi, et saada käpp peale.

Üks lahendus kuidas kütusekäibemaksuga (maksulaost väljuv) võidelda, oleks rakendada aktsiisidega sarnast käitumist – laost võid välja viia kütuse vaid siis, kui käibemaks või äärmisel juhul selle tagatis on juba tasutud või seatud. Mitte, et hakatakse ootama, millal seda kunagi tasuma hakatakse. Kuna Eesti on ju Euroopas pailaps tänu vilkale osalemisele ESMs ja madalale riigivõlale jms, siis peaks meil seda lihtsam olema sellist muudatust läbi suruda, isegi kui praegused direktiivid midagi keelaksid. Pole ka kindel, kas ükski direktiiv seda keelaks.

Tallinna Sadam – Neinar Seli – Eesti Olümpiakomitee (EOK)
Reedeses artiklis Tallinna Sadam toetab Seli juhitavat olümpiakomiteed 250 000 euroga kajastatakse, kuidas riigile kuuluva Tallinna Sadam ASga seotud olnud Neinar Seli juhitav EOK sai kultuuritoetust.

Tavaliselt ma toetan erasektori abi teistele sektoritele. Antud juhul mitte, kuna firma kuulub riigile ja riigil on olemas teine asutus nimega kultuuriministeerium, kes tegeleb kultuurile toetuste jagamisega. Kuna me maksame juba niigi kultuuriministeerumile palka, siis pole vaja selle valdkonnaga tegelema veel teiste riigiettevõtete inimesi.

Kutsun siinkohal märkama abivajajat ning teda abistama ning maksma abi pealt nõutavat tulumaksu, mida meil riik kui kõige näljasem küsib.

Islamipangad ja intressivabadus
Pühapäeval avaldati artikkel Intressivabad islamipangad trügivad Euroopasse, kus tutvustatakse islamipankade justkui heatahtlikkust – laenudelt intresse ei võeta ja hoiused võivad väheneda, kui nende pealt kasumit ei teenita. Samas tuuakse seal välja meetod, kuidas ikkagi raha teenitakse. Nimelt saadakse äriettevõttes osanikuks ning kodulaenude puhul hakatakse küsima renti. Ehk pangad on pigem riskiinvesteerimisfirmad. Kuna panku kontrollib šariaadinõukogu, siis hakatakse ka kliendi peal rakendama šariaadiseadusi. Miks ei peaks? Ei saa ju panga põhimõtete aluseks olevate reeglitega vastuollu minna nii heas kui ka halvas. Nii et tasub mõelda, kas ikka tasub endale hakata islamipanka või suisa sellise panganduse keskust siia tekitama.

Iseenesest riskikapitalismis midagi halba ma ei näe, aga seda kristlikel väärtustel põhineval (enamus Euroopa väärtusi on veel kristlikud, nii et on hea aimu saada) riskikapitalismil.


Comments

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga